Thursday, February 24, 2011

Koduõpe ei pea olema kallis

Meie lapsed on mõningal määral koduõppel. Ühtpidi seetõttu, et minu meelest ei ole eesti laps nii rumal, et teda tohib hakata õpetama alles esimeses klassis, teistpidi sellesama esimese klassi pärast - kooliminekuga kaasneb niigi palju suuri muutusi lapse elus, kui mõni vajalik oskus, näiteks lugemine, juhiste täpne täitmine ja reahoidmine on juba selged, on vast kergem. Jõugu Juht õpib kirjutama tähti ja numbreid, lugemist ja loendamist. Arvutamine, loodus- ja nii-öelda inimeseõpetus (ehk Kuidas Maailmas Asjad Käivad) toimuvad jooksvalt vastavalt lapse huvile. Unistaja teeb kirja eelharjutusi ja kiibitseb natuke vanema venna kõrvalt. Tema Titendus kulgeb omasoodu, omendades tasapisi verbaalse suhtlemise keerulist kunsti ja muid eakohaseid oskusi.

Oma palgatöös kohtan küllalt sageli algklassiemasid, kes ohkavad ja ütlevad, et eks ma tegeleks lapsega küll, aga kõik need asjad, mida selle jaoks tarvis, on ju niiiiii kallid... Ei ole.

Kõige odavam koduõppelahendus on kogu aeg käepärane:

Räägi lapsega. Jutusta talle millest iganes - pangaautomaadi toimimispõhimõttest, ajaloolistest sündmustest, erinevate ametitega kaasnevatest kohustustest - kõigest, mida igapäevaelus näha on või mis selle nähtavaga seostub. Muidugi tuleb seda teha eakohaste terminitega, aga pikapeale hakkavad lapsel tekkima seosed. Pangaautomaat näiteks toimib meie laste teada nii: masin loeb kaardi pealt, kelle oma kaart on, ja helistab panka. Pangas ütleb teine masin, kui palju kaardiomanikul raha on ja kui palju automaat tohib raha välja anda. Kui raha on otsas, siis tuleb oodata palgapäeva ehk päeva, mil tööegemise eest raha antakse, enne automaadist raha ei saa. Tundub, et lapsed saavad aru küll.

Teine hea lahendus käeliste tegevuste tarbeks, aga miks mitte ka loodus- ja inimeseõpetuse jaoks:

kasuta olemasolevaid materjale. Kastanimunad, puulehed, tühjad kempsupaberirullid, vanad ajalehed (Sul ei käi ajalehte? Aga kas Sinu supermarketis tasuta ajalehte jagatakse?), reklaamlehed, pudruhelbekarbid - enam-vähem igasugune praht kõlbab. :) Meie kodus, pean tunnistama, lähevad küll kõik põlevad materjalid tulehakatuseks, aga huvi ja soovi korral saab ikka ajalehest mütsi teha või kempsupaberirullist binokli valmistada.

Kirjatööde jaoks ei ole vaja valmisvihikuid. Tavaline ruuduline või jooneline vihik kõlbab küll. Lapsevanem joonistab tähe, numbri või kirja eelharjutuse (näiteks mingid siksakid) ette ja laps teeb muudkui järele. Kui endal ideid ei ole, võib alati käia raamatupoes valmisvihikuid lehitsemas. :) Samuti on on arukam osta pakk A4 koopiapaberit ilusa pildiga joonistusvihiku asemel. Odavam ja jätkub kauemaks. Olete ju näinud, kuidas suure paberi nurka joonistatakse pisike punane kukeke ja arvatakse, et nüüd võiks võtta järgmise lehe...

Kontrollimatu telekavaatamine pärsib lapse arengut; laps peaks soovi korral vaatama pigem eakohaseid arendavaid saateid. Jah, peaks. Meie kodus päris suvalisi saateid ei vaadata, laste ärkveloleku ajal on teler pigem kinni. Kui aga midagi vaadatakse, on need kenad multikad DVD-lt või mingid üldiselt huvipakkuvad saated - spordivõistlused, ajaloolised või loodusloolised dokumentaalid. Sellist valikut võimaldab, jah, satelliiditaldrik maja küljes. Kui seda aga ei oleks või kui juhtub see, mis ka 200 kanaliga sageli juhtub, nimelt, et kusagilt ei ole mitte midagi vaadata, siis kasutame põhjatut ressurssi Internetti. Youtube'is on üleval hulgaliselt harivaid ja igati toredaid videosid. Oleme vaadanud nii lõike klassikalistest lastefilmidest kui ka elevantide pesemist.

Üks lapsevanemate sagedane väide on, et lasteraamatud on nii hirmus kallid, neid ei jõua osta. On küll jah. Aga - õnneks on olemas raamatukogud. Lapsele peab ette lugema, muidu ei teki tal raamatuhuvi ja hiljemalt neljandas-viiendas klassis läheb jamaks, kui õpetajad hakkavad kohustusliku kirjanduse lugemist nõudma. Raamatukogudest saab laenutada kõikvõimalikke toredaid raamatuid. Raamatuid saab ka lasta kinkida. Nii jutu-kui värviraamatute puhul on mõttekas uurida raamatupoodide sooduslette, näiteks maksid eelmisel kevadel "Rahva Raamatus" Tartus Puhhi talve-värviraamatud 10 krooni tükk - poisid siiani võtavad nad aeg-ajalt välja ja uurivad, mida veel teha saab.

No comments:

Post a Comment