Ühes sõbralikus köögis rippus seinakalendri veebruarilehel ütlus "Milleks sulle kaks kuube, kui sul on ainult üks selg?" Pidi olema mustlaste vanasõna.
Kaks, lausa kolm kuube võib ju olla, arvestades meie muutuvat kliimat, aga kusagilt jookseb ilmselt igaühe jaoks piir, kust alates asjadest ülevaade kaob. Korraga on võimalik kasutada ju ainult piiratud arvu köögirätikuid, käekotte, jalatseid, mänguasju... Kapiruum aga ei ole enamikus kodudes lõputu.
Mõnelpool nimetatakse liigsest kraamist vabanemist ja ainult tõesti esmatarvilikuga toimetulemist lihtsaks eluks. Tõsi. Mida vähem särke on vaja kappidesse-sahtlitesse mahutada, seda suurema tõenäosusega on nad ka pärast välja võttes siledad ja neid ei ole tarvis üle triikida. Mida vähem mänguasju, seda rutem läheb nende koristamine. Mida vähem nõusid, seda väiksem on tõenäosus, et nad köögivalamusse määratu kuhja moodustavad. Mida vähem nipsasju, seda vähem tuleb nende pealt, alt ja vahelt tolmu pühkida. Ma ei kutsu siin kedagi üles ekstreemsele askeetlikusele, aga... kui palju asju meil tegelikult vaja on?
Sama kehtib köögis. Kui korraga on lahti üks jahukott... üks küpsisepakk... üks piimakott..., siis on kindel, et toit saab ära tarvitatud järjest ja miski ei ületa säilivusaega. Toidu äraviskamine on paras rumalus, eks ole. Erandiks on meie peres moosid, neid võib külmikus korraga mitu lahtist purki olla, et igaühel oleks hommikupudru juurde valida. Moos aga on selline kraam, mis jahedas paari päevaga ei rikne ja lastega peres üldiselt kauaks seisma ei jää. :)
Kui Sa oled eriti usin ja/või Sul on kole palju ruumi, siis see postitus ei olnud ilmselt Sinu jaoks. Kui aga vahel tekib tunne, et kola on liiga palju, vaata ringi. Mis katki või lootusetult kulunud, need võiks ju ära visata või neile mingi muu funktsiooni leida. Mis lihtsalt üle... äkki on keegi, kes neist asjadest suuremat rõõmu tunneks? Ja kas uusi/rohkem asju on tegelikult vaja? Eesmärk on ju teha elu lihtsamaks, et oleks vähem triikida, koristada, sättida...
No comments:
Post a Comment