Saturday, February 12, 2011

Nimekirjaga poeskäimisest

Toidupoes võib muidugi käis üsna mitmel viisil. Võib käia igapäevaselt pärast tööd ja osta seda, mida hing ihaldab. Võib käia kord nädalas ja osta ainult hädavajalikku. Võib tulla pärast tööpäeva koju, vaadata külmkappi ja otsustada, et seal ei ole midagi söömisväärilist, tuleb poodi minna. Eks igaühe elustiili ja rahakotiga sobib oma viis.

Meie käime üldiselt poes kuni kolm korda nädalas. Sageli on olemas nimekiri asjadest, mida on vaja osta. Mõnikord ei ole ka. Elukoha geograafiline eripära ei soosi mingi unustatud asja järele tagasiminekut, nii et aastate jooksul oleme omendanud päris hea mälu poekauba suhtes (ja asendamisoskuse süüa tehes!). Nimekirjaga poes käia on kuidagi kindlam ja mõnusam, siis ei taba vähemalt järgmisel hommikul külmkappi vaadates ebameeldivad üllatused. Tavaliselt ripub sedelike poenimekirjaga mul külmkapi peal ja sinna saab jooksvalt täiendusi teha. Nimekirju teeme ka ehituspoodides käimiseks, kevadel seemnete ostmiseks ja lasteriiete jahiks, aga kõige tavalisem on ikkagi toidupoe nimekiri.

Toidupoenimekirja koostamisel ja selle kasutamisel on minu meelest olulised järgmised sammud:

1. Loo endale mingi ettekujutus lähemate päevade toiduvajadusest. See võib olla täpne menüü, kus on kirjas hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. See võib olla ka ebamäärane teadmine, et majas peab alati olema näiteks pool kilo hakkliha ja karp mune. Meil on selline vahepealne variant, nädalamenüüs on kirjas õhtusöögid kui päeva peamised soojad söögid, hommiku- ja lõunasöögi (kui oleme kodus, sööme inglaste lantši tüüpi kergemat sööki) teeme sellest, mida on. Seega peab meil alati olema majas vähemalt pudruhelbeid ja võileivamaterjali.
2. Vaata järele, mida Sul juba on. On kohutavalt tüütu tulla poest viie liitri piimaga ja avastada, et külmkapis on juba olemas paari järgmise päeva piim (kui Sa just ei armasta väga piimakisselli ja piimasuppi). Kauasäilivaid toiduaineid ja tööstuskaupu, näiteks nõudepesuvahendit võib muidugi ka varuks osta, eriti kui need juhtuvad soodusmüügis olema ja Sul nende jaoks ruumi on.
3. Uuri, millised sooduspakkumised on Sinu lemmikpoes. Suuremad ketipoed avaldavad oma kodulehel sageli sooduspakkumiste nimekirju, mõned pakkumised tulevad reklaamlehena lausa koju kätte. Üsna totter tunne on märgata, et kolmapäeval ostetud artiklid on alates neljapäevast kõik poole hinnaga müügis.
4. Pane kirja kõik, mida kavatsed osta, vajadusel koos kogustega. Olen mitu korda kogenud segadust poes - kui palju mul seda või teist asja vaja oligi?
5. Loo endale ettekujutus erinevate kaubaartiklite orienteeruvatest hindadest. Nii on Sul kergem taibata, kas väidetav sooduspakkumine on ka tegelikult soodne.
6. Ära klammerdu ei nädalamenüü ega nimekirja külge. Kui oled kirja pannud näiteks kilo pirne, aga avastad poes, et müüdavad pirnid on lausa kohutavad, püüa need asendada mingi ilusa puuviljaga, kui vähegi võimalik. Samuti pakuvad mõned poed lõppeva säilivusajaga liha- ja piimatooteid poole hinnaga - äkki saad tänase õhtusöögi millegagi asendada?
7. Kui maitses ja kvaliteedis vahet ei ole, pole mõtet olla margitruu. Aeg-ajalt muudetakse kaupade hindu, näiteks suhkru hind võib kõikuda sõltuvalt tootjast kõikuda päris palju.
8. Põhimõtteid on tore omada, kui keegi teine arve kinni maksab (kuskohast see lause pärit on??????). On suurepärane, kui Sa saad endale lubada ainult kõige ökomaid ja õnnelikumal viisil toodetud kaupu. Kahjuks... ei pruugi see alati nii olla. Jällegi, kui maitses ja kvaliteedis vahet ei ole, pole tähtis, mis rahvusest oli piima andnud lehm või muna munenud kana. Tähtis on see, et pere saaks toidetud ja jääks raha ka lapse saabaste ja elektriarve jaoks. Kodumaine ei tähenda alati ökoloogiliselt puhast!
9. Eriti Efektiivsed Inimesed koostavad nimekirja vastavalt poe paigutusele. Mina pole sellega veel hakkama saanud, kuna minule meeldib eespool kirjeldatud silt-külmkapiuksel variant.

No comments:

Post a Comment