Meie käisime kuu aega tagasi kogu kambaga "Mary Poppinsit" vaatamas, see tähendab, et kaasas olid kõik lapsed - seitsmeseks saanud Jõugu Juht (tema sünnipäeva puhul me teatris käisimegi), viiepoolene, natuke tavalistest lastest erinev Unistaja ja tol hetkel kahe aasta ja kümne kuu vanune Tema Titendus, sülepiletiga.
Iga laps on muidugi erinev ja iga vanem tunneb oma last kõige paremini, aga mina keeldun nägemast probleemi kolmetunnises etenduses.
Esiteks ... Minu jaoks oli juba enne emakssaamist selge, et üks kõige olulisemaid väikelastele õpetatavaid oskusi on paigalistumine. Enamik lapsi oskab ringi joosta ja kisada niiehknii, tasakesi istumist tuleb õpetada. Parima juhendi selleks leidsin, kui Tema Titendus oli umbes aastane. Õpetuse järgi pidi alustama küll kaheksakuuse beebiga, aga mõtlesin, et parem hilja kui mitte kunagi - ja töötas! Õpetus oli umbes selline, et pane laps oma sülle istuma ilma igasuguse huvitava tegevuseta, ütle lapsele "Istu vaikselt," ja ära talle rohkem erilist tähelepanu pööra. Kui laps hakkab vingerdama, patsuta talle kergelt vastu reit ja korda: "Istu vaikselt." Kui laps on natuke aega rahulikult istunud, võib ta sülest maha minna. Alustada kästi mõnekümnesekundilise rahulikult istumisega ja jätkata, kuni laps suudab vähemalt kümme minutit ilma erilise lõbustamiseta paigal püsida. Tema Titendus sai asja umbes nädalaga selgeks, aga ta oli ka eriliselt leplik beebi. Hiljem me enam eritrenni ei teinud, aga Titendus mäletas, kuidas asi käib.
Teiseks, meie perel on kombeks pühapäeviti kirikus käia. Meie koguduses oodatakse väikeste lastega peresid peasaali jumalateenistuse esimeseks veerandtunniks, mille lõpus on tavaliselt mõneminutiline lastejutt. Siis lähevad lapsed pühapäevakooli tundidesse või soovi korral väikesesse saali mängima. Jõugu Juht ja Unistaja on harjunud vaikselt viibima olukorras, kus nad räägitavast suurt midagi aru ei saa.
Kolmandaks, Tema Titendus armastab muusikat lausa pööraselt. Igapäevased linna- ja kojusõidud (pool tundi autos) mööduvad sageli tema valju ja entusiastliku laulu saatel. Ta oli umbes aasta ja üheksa kuud vana, kui elas paari nädala jooksul protestimata üle kaks kirikukontserti, ja paar kuud üle kahe aasta vana, kui meile kingiti piletid emadepäeva kontserdile "Vanemuise" kontserdimajas. Titendus nautis kontserti ausalt öeldes rohkem kui vanemad, Toomas Anni ei ole paraku ei minu ega Mehe maitse.
Neljandaks, teatrietendusel on vaheaeg ka. Meie käisime vaheajal Titenduse ja Unistajaga kempsusabas - Titendusele meeldisid väga kätekuivatusautomaadid -, kõndisime treppidest üles ja alla, vaatasime aknast üle talvise Tartu ja jalutasime niisama edasi-tagasi. Lapsed said liikuda ja teine vaatus läks päris libedalt.
Tema Titenduse jaoks oli kõige suurem probleem võimendus, sest tema kõrvad on veel väga tundlikud - see aga on niisugune asi, mida ei teatris ega muudelgi üritustel ise muuta ei saa. Õnneks on issi süles maailma kõige turvalisem paik ja kuigi Titendus esimeste mürtsude peale avaldas vaikselt soovi ära minna, läks varsti liiga huvitavaks, et mürale tähelepanu pöörata. Järgmisel päeval vaatas ta vaimustusega ära pool "Mary Poppinsi" filmi (tuttavaid laule kuuldes piiksudes: "Ma tean seda!") ja ülejärgmisel päeval tegi ettepaneku jälle teatrisse minna. Ilmselt ei saanud ta isegi võimendusest mingit kauakestvat traumat.
Kas siis minna kahesega teatrisse? Vastuseks ühe teise kahese emme küsimusele -
oleneb lapsest. Arvan, et mida lähemal on kahene kolmandale sünnipäevale, seda parem. Minu meelest on olulised veel:
- laps peab oskama vaikselt paigal istuda ka siis, kui parajasti väga põnev ei ole;
- lapsevanem peab olema valmis last kogu etenduse ajal süles hoidma või temaga esimese jonni peale välja minema;
- lapsele võiks etenduse tegelased olla tuttavad - meie lugesime õhtujutuna kuu aega kõiki "Mary Poppinsi" raamatuid (ma loen kõigile lastele sama raamatut);
- lapsel võiks olla varasem kogemus mõne vähempiduliku pika paigalistumisega.
- laps peab nunnu välja nägema. Klassikaline piduriietus on parem valik kui Pikne McQueeniga särk, ilusasti riides lastele antakse rohkem nihelemist andeks.
No comments:
Post a Comment