Friday, September 21, 2012

Koduõpe kolmeaastasega

Iseenesest õpib väikelaps kogu aeg, kui talle selleks vähegi võimalusi anda. Õppimine on nii diivani seljatoele ronimine, kassi patsutamine kui katsetused noa ja kahvliga. Kuna meie suurematele poistele ei tahtnud tähed ja muu koolitarkus isevoolu teel hästi pähe jääda, tegutseme emme vabadel päevadel laua taga. Lillebror ka. Kolmandaks sünnipäevaks sai ta sõber J.-lt "raamatud" ehk Mesilane Maaja töövihikud ja oli ise kangesti uhke, et nüüd saab temagi koos suurte poistega kirjatööd teha.

Praeguseks on Lillebror "kirjatööd" teinud juba pool aastat, ikka mõnel päeval nädalas. Täidetud töövihikuid on kogunenud päris mitu, sest Lillebror on kiire poiss. Igasugune vaba joonistamine, voolimine ja pintseldamine toimub vastavalt meeleolule ja huvile, seda me kuidagi ei suuna ega arvesta - laps joonistab, mida tahab, voolib, kui laua peal selleks tööks ruumi on, või küsib värvimiseks pilti. Viimastega on nii, et Internet on ideaalne allikas kõikvõimalike värvitavate-prinditavate piltide leidmiseks. Guugelda näiteks märksõnu "coloring page printable free" ja värvimiseks sobivaid pilte tuleb massiliselt. Paljud nendest lehekülgedest pakuvad ka mõistatuse- ja muidu arendavaid töölehti, muudkui prindi. Samuti võib guugeldada "preschool worksheets printable free" (või kuidagi grammatiliselt korrektsemal moel) ja töölehti leiab igale maitsele ja vajadusele.

Töövihikutest oleme meie siiani kasutanud:
Mesilane Maaja - kokku oli neid neli, aga kardetavasti on nad juba kõigist raamatupoodidest otsas. Olemas on Mesilane Maaja. Õpiraamat, mis minu arusaamist mööda sisaldab endas väga palju õhemate töövihikute ülesandeid. Maaja töövihikute ülesanded olid Lillebrorile üldiselt paraja raskusastmega, uute oskustena omandas ta arusaamise labürindist (et ei tohi minna üle pideva joone) ja piltidelt erinevuste otsimise.

Mängime. Värvin, kleebin, nuputan - nägime vaeva nii 2-3-aastaste kui 3-4-aastaste vihikuga. Väga keerulised olid Lillebrorile numbrite õiges järjekorras ühendamise ülesanded ja mõned õigete piltide leidmise ülesanded - no ei olnud ilusad pildid, mida laps ära tunneks! Ei soovita.

Alguse asjad. Värvid - imeline. Just see, mida vaja. Kohati kolmepoolesele raskevõitu, kuid üldiselt just paraja raskusastmega ülesanded, lõikamise-kleepimise võimalused ja samm-sammult edasiminek. Viimane omadus on see, mis nii Maaja- kui Mängime-vihikutel puudub, nondes on erineva raskusastmega ülesanded segiläbi. Ka on olemas juhised vanemale/õpetajale - mida täpselt ühe või teise ülesande juures rõhutada. Samast sarjast on olemas ka tööraamat Alguse asjad. Numbrid, mille võtame Lillebroriga ette järgmisena. Loodan väga, et ka sarja ülejäänud tööraamatud kunagi avaldatakse. Alguse asjade ehk ABC sarja tööraamatud on originaalis avaldatud konservatiivsete mennoniitide kirjastuse Rod and Staff Publishers poolt, nii on raamatus soovitud Jumala õnnistust materjali kasutamisele kui ka kasutatud pisut piiblilugusid. Sama kirjastus annab välja tervet õpikute sarja koduõppuritele, kuid need muidugi enam Eesti õppekavadega ei ühildu.

Erinevate karupoegadega töövihikuid olen raamatupoodides sirvinud, kuid need tunduvad mulle minevat samasse patta sarjaga "Lasteaias mängides", mille ülesanded on ebaühtlase raskusastmega ja kujundus liigselt kirju. Seda katsetasime Unistajaga, aga ei tulnud kahjuks suurt midagi välja ja siis oli ta nende ülesannete jaoks järsku juba liiga suur. :)

Veel sobis Unistajale hästi "Väikesed sammud" - kilega kaetud lehtedele joonistamine, aga erinevalt Lillebrorist oli Unistaja kolmeselt väga puhas ja metoodiliselt tegutsev laps, nii et igale kolmeaastasele see töövihik kindlasti ei passi.

Saturday, September 15, 2012

Kaks nädalat

Kaks nädalat oleme elanud uue PLNi järgi. Unistaja on käinud kaks korda viis päeva jutti lasteaias, kus sel aastal on palju pisikesi (Unistaja käib pererühmas) ja Jõugu Juht on käinud päevakoolis, kus iga päev on 5 tundi. Lisaks oli sel nädalal koosolek kummaski asutuses, see tegi päevad pikemaks.

Tulemus: kooli lastevanemate koosolekult tulles leidsime Vanaema ja Vanaisa juurest hoiult kibedasti nutvad poisid ja vihased vanavanemad (kõik kolm olid keelamist ignoreerides järjekindlalt pahandust teinud), täna ei teadnud Unistaja enam aastaaegu ja Jõugu Juhi lugemisoskus on teinud korraliku kaugushüppe ... tagasi. Minul on kolmandat päeva tuim peavalu. Ainult Mees ja Lillebror tunnevad ennast hästi.

Väsimus. Kogemustega koolilaste-ema, sõber Ritsik ütles, et kooli algus väsitabki, aga et see nii hullusti mõjuks, poleks osanud arvata. Ma ei usu, et taandareng poiste oskustes oleks kooli või lasteaia süü, olen kuulnud, et õpetajad annavad lisategevust kõigile, kel igav hakkab. Me oleme lihtsalt väsinud.

Kui asi ei parane, hakkan Jõugu Juhile tegema üksikuid puudumise-päevi, kui mul vaba päev juhtub olema. Ta loeb, kirjutab ja arvutab hetkel niikuinii paremini, kui esimese klassi laps esimesel koolikuul ilmtingimata peaks.

Wednesday, September 12, 2012

Reklaam ja lapsed

Jõugu Juht saabus koolist ja kilkas, et teda olevat kutsutud korvpalli- ja jalgpallitrenni!

Hm. Mis mõttes kutsutud? Miks just teda? Kuidas klassi kõige lühem poiss korvpalli? Skeptiline emme püüdis asja objektiivselt uurida.

"Noh et meile tuli klassi üks onu ja jagas selliseid pabereid ja ütles, et me võiksime kõik tulla ja et see on tasuta!"

"Selline paber" oli jalgpalliklubi reklaamleheke. Varustus olevat soodsa hinnaga ja treeninglaagrid ka. "Soodne hind" on muidugi äärmiselt lai mõiste. Kusagilt olen kuulnud, et jalgpallitrennis second-foot tennistega ei käida, pidavat mingid spetsjalanõud olema ...

Olles mitu aastat "oma" koolis kõrvalt jalgpallipoiste hädasid ja vaevu kuulnud, ei tahaks ma oma last sellesse sporti suunata isegi siis, kui ma jalgpalli salliksin ja meil trennide eest maksmiseks raha oleks ja kogu ettevõtmine pere ajakavasse sobiks ... Konkurents, trennid iga ilmaga, rivaalitsemine klubide vahel ... Ei mitte!

Probleem on aga pigem selles, et esimese klassi lastele tuuakse kooli reklaami ja tehakse midagi ahvatlevaks. Ei tea ju, mis sõnadega "üks onu" rääkis, aga Jõugu Juhil igatahes tekkis lootus tulevaseks vutiässaks saada, sest kutsutud olevat just teda. Paraku pidin ma selle lootuse ruttu kustutama, meie peres esimese klass laps põhimõtteliselt trennis ei käi.

Kui lapsele ei tohi koolis ilma vanema loata plaastritki põlve peale panna (ma liialdan, aga nii koolis kui lasteaias on tulnud anda allkirju virnale paberitele, mida kõike me eraldi peame lubama), miks siis tohib koolis lastele vanemate teadmata ja nõusolekuta reklaami jagada? Kooli huviringide info saadab klassijuhataja lapsevanemate listi ja see on hea. Nii saab iga vanem ise otsustada, millist osa sellest infost lapsega jagada, ega pea kodus pidama vaidlusi teemal "miks see spordiala sulle ei sobi".

Taolised reklaamid lasteaias on põhjustanud Unistaja äärmiselt ebarealistliku tulevikuplaani saada väravavahiks - jälle jalgpall! Pole nagu kuulda olnud, et ratsabaasid ja vehklemisklubid ennast niimoodi reklaamiksid. Kas viga on jalgpalliklubide eetilisuses, konkurentsis või minu isiklikus sügavas vastumeelsuses jalgpalli suhtes?

***
Spordihuvilistele lugejatele: kuigi nii Mees kui mina peame sporti tühikargamiseks - kodus on puulõhkumist küllalt! -, oleme me mõelnud Jõugu Juhi trennipanekust, kuid see peab olema talle endale sobiv spordiala, mille harrastamine mahub meie pere ajakavasse ja on majanduslikult võimalik. Vehklemine või kergejõustik, ma kujutan ette, ta on kiire ja füüsiliselt osav. Pikemas perspektiivis võiks olla viievõistlus (noobiless oblikas, ütleks selle kohta Ankh-Morporki vahimehed), aga seda otsustab ta loodetavasti ise. Samuti ei arva ma, et minu esimeses klassis käiv tuulepäine pojake on valmis lisaks kooliasjadele vastutama ka trenniskäimiste eest. Kooliasjadki nõuavad harjumist ja meelespidamist.

Monday, September 10, 2012

Teised küll vabadel päevadel kodus ei õpi!

Jõugu Juht tuli täna koju sellise uudisega. Eks seda oligi arvata. Tõenäoliselt õpivad paljud õhtuti või hakkavad õppima, kui koolitöö raskemaks läheb. Meil ei ole õhtuõpe paraku võimalik, kuna saaks toimuda nii hilja, et lapsel enam pea ei võta. Seetõttu tuleb ka koduõppes tekitada mingid eesmärgid. Praegu on nii, et koduõpe ja kooliõpe omavahel päriselt kokku ei käi, nimelt on koduõpe kooliõppest mõnevõrra ees ja Jõugu Juht oma teadmiste ja oskuste üle seega väga rahul. Ongi klassis rohkem aega käelisi oskusi lihvida ja harjutada, kuidas segamist ignoreerida (näiteks täna olevat Klassivend Jõugu Juhti toginud, sest tahtis tunni ajal rääkida mingist eriti tugevast kangelasest).

Koduõpe käib meil kooliõppest erinevat rütmi, kuni:
  • Jõugu Juht oskab võõrast teksti täiesti soravalt lugeda;
  • Jõugu Juht suudab kirjutada enam-vähem õigesti, praegu ta läheneb eesti keelele küll väga loominguliselt;
  • Jõugu juht oskab korrutamist-jagamist kenasti.
Baasoskused on need, mis peavad olema täielikult omendatud. Kõike muud saab teatmeteostest järele vaadata või guugeldada, aga mis kasu on teatmeteosest, kui lugeda ei oska, või otsingumootorist, kui kirjutada ei oska? Hiljem hakkame kodus õppides keskenduma neile koolitöödele, mis klassis pooleli jäävad või hoopis segased tunduvad. Kui tarvis on.

Saturday, September 8, 2012

Õige maitsega jäätis

Jõugu Juht sai koolimineku puhul kupongi, millega lunastada üks liiter Balbiino vanilli-koorejäätist. Sõime. Kas te mäletate sinises karbis, karupildiga jäätist? Nii umbes aastast 1980? Minu jaoks on mälestus sellest siiani õige jäätisemaitse. Balbiino vanilli-koorejäätisel on täpselt sama, õige maitse. Võib-olla veidi lahjem, aga siiski kõige lähedasem.

Tegu on täiesti vabatahtliku ja kinnimaksmata reklaamiga.

Tuesday, September 4, 2012

Kõigepealt tuleb koostada PLN

PLN oli Pratchetti tillude vabameeste ettekujutus paberile pandud lahenduskäigust. Raamatus seisis see umbes nii: "PLN on meil olemas. Nüüd tuleb ainult välja mõelda, mida teha."

Seoses Jõugu Juhi asumisega päevakooli ja Mehe töökohavahetusega tuleb meil nüüdsest igal argihommikul lahendada logistikaülesanne: viige viis inimest ühe autoga nelja erinevasse linnaosasse. Täna läks kogu ettevõtmise peale kõigest Tartu linna piires (linnajõudmine on paratamatus, seda pole mõtet sisse arvestada) ligi tund aega ja optimeerimiskohti on kõigest üks, nimelt paari nädala pärast ei ole loodetavasti enam tarvis Jõugu Juhti klassi kohale viia.

Et lisaks ringisõitmistele ja tööl/koolis/lasteaias olemisele ka elamiseks aega jääks, koostasime PLNi, mis peaks enam-vähem kehtima kevadeni - kui meid ei taba lotovõit, naftakriis või mõni muu ennustamatu sündmus. Muidugi juhtub aeg-ajalt muudatusi, näiteks tuleval nädalal toimub vähemalt üks õhtune koosolek, aga kui PLN muidu toimib, siis ei teki paarist rutiinivabast päevast nädalas probleemi.  

PLN on omamoodi kondikava, millele saab "liha" lisada nädalamenüü koostamisega, vannipäevade paikapanekuga jne. Edulisemad pered koostavad oma plaane, ükskõik kuidas nad neid siis nimetavad, näiteks Exceli tabeli abil, aga meie esialgu veel nii kaugel ei ole. Õnneks ei ole lapsed ka veel aktiivses trenni-ringi-iseliikumise eas.

Meie pere põhimõtteline PLN esmaspäevast reedeni:
6.50 - mina ja Mees üles
6.55 - Jõugu Juht üles, hommikusöök
7.10 - Unistaja ja Lillebror üles
7.30 - uksest välja
7.50 - Lillebror Vanaema juurde
8.00 - Jõugu Juht kooli (tundide alguseni jääb veel veidi aega)
8.20 - mina ja Unistaja lasteaeda
8.35 - mina tööle
8.45 - Mees tööle
13.15 - Jõugu Juhil lõpevad tunnid
13.45 - Jõugu Juht saabub Vanaema juurde, sööb ja teeb kodutöid, kui tarvis
15.50 - Mees võtab Unistaja lasteaiast
16.00 - mina hüppan Mehe ja Unistaja seltsi auto peale
16.25 - lahkume Vanaema juurest, kõik lapsed, aabitsad, Pingud ja muu vajalik peal
17.00 - jõuame koju
18.00 - õhtusöök
19.45 - õhtune näks lastel, tuntud ka magustoidu nime all
20.00 - lapsed hambaid pesema
20.10 - Unejutt
20.30 - lapsed on voodis ja musi-kalli-pai tehtud

Unistaja ja Lillebror kodus hommikust ei söö. Unistaja sööb lasteaias, Lillebror Vanaema juures. Kuna mõlemad on erakordselt aeglased sööjad, on nii praegu kõige stressivabam. Stressivabadus on PLNi puhul kõige olulisem!

Kommentaarid:
Minu töökoht asub sisuliselt Unistaja lasteaia kõrval. Tänu Jumalale ei pea ei mina ega Mees üldjuhul saabuma tööle enne kella üheksat. Varasem saabumine paraku päeva pikkust ei lühendaks. Mees vabaneb töölt reeglina enne mind, see-eest on tema päev sageli oluliselt intensiivsem.
Kodust linna ja linnast koju jõudmine sõltub suuresti ilmast, talvel nihkub tõusmine kindlasti varasemaks ja kojujõudmine hilisemaks, aga õnneks esineb üliraskeid teeolusid ka meie kandis harva. Poes tuleb käia võimalikult harva ja võimalikult efektiivselt (võimalusel ilma lasteta), soovitatavalt ootamatute õhtuste käikude eel või vahel. 
Õhtusöögiks sööme kiiresti valmivaid toite. Söögitegemise vahele saab pesu riputada, Jõugu Juhiga lugeda, kööki koristada, Mees juhatab ahjukütmist jne. Ehk nagu üks imeline saksa koduperenaine selle ilusasti sõnastas: "Sa ei pea ootama ja pealt vaatama, kuidas muna keema läheb."
Õhtusöögi ja nn. magustoidu vahele mahub laste pesuskäimine vajadust mööda (meil on viie inimese kohta üks keskmine boiler, kõik ei saa igal õhtul järjest duši all käia, vannist rääkimata), telekavaatamine, kiiremad remondi- ja ehitustööd jne. Unejutt on päeva oluline osa.
Meie Mehega läheme magama siis, kui läheme. Eluaegsete öökullidena tundub iga kellaaeg enne südaööd ütlemata vara, aga kuni kestab vajadus kodust väljas tööl käia ja lapsi võõraste hoole alla vedada, peame kohanema. Kindlasti ei hakka me voodisse minema minutitki enne, kui lapsed on magama jäänud, sest Lillebror on veel väga ettearvamatus eas ja võib enne uinumist mitmesuguseid huvitavaid ideid ellu viia.Kõige sagedamini otsustab ta voodis karelda ja selle peale kukub voodi kokku.
Koristamist, triikimist ja aiatöid toimetame siis, kui aega jääb, näiteks, kui õnnestub pakkuda ülessoojendatavat õhtusööki vahetult pärast kojujõudmist. Mulle meeldib hirmsasti toidu sügavkülma valmistegemise idee, aga see tegevus tuleb veel PLNi sobitada.

Nädalavahetustel ... Laupäeval me magame, aga karta on, et varsti harjume varase tõusmisega ära ja enam ei tahagi vabal hommikul välja magada. Veel võib laupäeval tegeleda suuremate ehitus- ja remonditöödega, tõsisema koristamisega, külaliste vastuvõtmisega ja ise kaugemal käimisega. Niisama linna, palun, me ei tahaks laupäeviti sõita. Kodused laupäevad ja muud Emme Vabad Päevad, mida paar korda kuus ikka juhtub, saavad ühtlasi sisaldama ka koduõpet, Jõugu Juhi puhul koostöös Klassijuhatajaga, kes loodetavasti annab tagasisidet oskuste ja vajakajäämiste kohta (käekiri, oioioi ...). Pühapäeval käime kirikus, sest loodetavasti juba sel nädalal algab Pühapäevakool ja sellest sügisest peaks pühapäevakoolilapseks saama ka Lillebror.