Monday, October 7, 2013

Ei saa mitte märkimata jätta

Pidasin Unistaja Õpetajaga kirjavahetust, mille käigus uurisin ka, kuidas laps koolis hakkama saab - õpetajate kiitus- ja laitussüsteemid on erinevad, hindeid ei panda ja eks see kanamamma-moment on ka juures. Õpetaja vastas muuhulgas:

Unistaja on tubli poiss. Töötab tunnis kaasa ja proovib olla igati õpetaja meele järgi.

Mulle meeldib kohe väga! Esimene kuu kohanemist on ilmselt päris hästi läinud.

Vanema venna kohta nii hästi öelda ei saa, tema tõi täna koolist märkuse ja lõhkised püksid (ÕRR!), aga ümbrispaberit vajava kirjatehnika vihiku jättis toomata. Siinkohal väike urin tänapäeva koolisüsteemi suunas, miks ei võiks laps saada kõik vajalikud vihikud ja õpikud korraga kätte augusti lõpus? Oleks üks paberdamine, korraga kaelast ära. Muidugi, asi võiks hullem olla, Mees sai ühele klassile uue õppekava õpikud kätte aasta aega (12 kuud) hiljem kui tarvis oli ...

1 comment:

  1. Ma tulin siia su kooliteemalist postitust uuesti lugema, et nüüd rahus kommentaar kirjutada, aga avastasin, et sa olid juba kaks uut postitust lisaks kirjutanud :)

    Ega ma tegelikult ei oskagi su koolimurele midagi kosta, seda enam, et ma ju ei tea millest täpselt jutt käib. Küll aga saan ma aru sinu murest ja sellest rahutusest mis selle murega kaasneb.

    Kui ma nüüd mõtlen, et kui minu laps oleks kolmest saadaval olevast õpetajast saanud kellegi teise kui tema praegune õpetaja siis oleks ta esimene koolikogemus täiesti teine. Ma ei usu, et just halvem AGA kindlasti mitte nii hea kui praegu.
    See tunne, et su laps on õiges koolis õigete õpetajate tiiva all on ikka nii tähtis ja hea tunne.
    Tähtis on ka see, et see hea tunne ja rahuluolu minus (ja mu mehes) kandub alateadlikult siis ka edasi lapsele, mis siis omakorda annab positiivse lükke tema suhtumisse õppimisse ja üldse kooliellu.
    Eestis on ju ka veel see, et algklassi õpetaja püsib mitu aastat sama. Inglismaal vahetuvad õpetajad igal aastal. Kui sulle satub hea õpetaja siis on see pikalt püsimine loomulikult super, sest eks väikesele lapsele on ikka stabiilsus vaid positiivne nähtus. Samas kui sattub keegi kellega ei ole seda õiget klappi nii lapsel kui ka lapsevanemal siis on hea teada, et vastu peab pidama vaid aasta.
    Tihti on siiski õnneks nii, et aasta pärast vahetub hea õpetaja teise hea õpetaja vastu :) (ma vähemalt loodan nii :).

    Koduõppest aga nii palju, et kuigi ma olen täiesti koduõppe poolt, kui olukord seda nõuaks, siis ise ma küll ei suudaks õpetaja rolli astuda. Noh, eks seda õpetamist ju tegelikult toimub igapäeva elus nagunii automaatselt juba aga siiski.
    Minu ideaalne variant oleks kui väikese kamba peale (ütleme kolm, neli peret) saaks palgata õpetaja(d) kes peamise töö koduõppes ära teeks ning siis ülejäänud asjad jääks vanemate kaela.
    Sedasi õpetajat palgates tuleks odavam kui erakooli minna. Et vajaminev materjal selgeks saada piisab täitsa paarist tunnist intensiivsest tööst hommikul. Loodusõpetust, kunsti, sporti jne saab teha jooksvalt iga päev ilma erilise pingeta. Sellise koduõppe juures on ka veel see hea, et sa saad ise määrata kui pikad on su veerandid ja kui pikad on su koolivaheajad mis siin Inglismaal oleks loomulikult suureks boonuseks, eriti kui perel on võimalus ja meeldib reisida.

    Eestis toimiks selline süsteem veel ideaalselt, kuna seal on turvaline juba selliseid 8, 9, 10 aastaseid lapsi päeval mõneks ajaks üksi koju jätta. Inglismaal seda teha ei tohi ja turvalisuse mõttes mina seda oma lapsega ei teekski.
    Tööle muidugi minna oleks lapsehoidja puudumisel võimatu ka sellise 'koduõppe' puhul, aga vähemalt oleks selge pilt kui palju ja mida su laps õpib ja sul oleks võim seda õpitavat materjaali ise reguleerida.

    Õnneks ma küll koduõppele praegu mõtlema ei pea, kuna meil on hetkel väga vedanud nii kooli kui õpetajatega. Seda aga mis ees ootab ma muidugi ei tea nii, et eks selle kooliskäimisega tule kindlasti ka muresid ette.

    Loodan, et teil ka loksub kõik ilusti paika, aga kui tõesti see õpetaja probleem jääb pinnuks silma siis meie kui lapsevanemad peame selle muutmiseks midagi ettevõtma. Õnneks on su poistel hakkajad ja intelligentsed vanemad kes oskavad olukorda hinnata ja siis vastavalt sellele tegutseda :) :)
    Jään sinu alati huvitavaid postitusi ootama :)





    ReplyDelete