Saturday, December 28, 2013

Nohikud. Ei mingit kahtlust.

Lillebror saabus natuke aega tagasi (kell on kohe pool üksteist öösel) ja nõudis oma taskulambi sisse patareisid. Miks, küsis Mees. Lillebrori vastus kõlas valjusti ja pahaselt: "Et lugeda!"

Tõepoolest. Vanemad vennad loevad öösel telefoni valgel teki all raamatut. Lillebror tahab ka. Kiiresti see veel ei lähe, aga nii suur- kui väiketähed on tal küpses nelja aasta ja üheksa kuu vanuses selged. Tõsi, kui Jõugu Juht loeb sellepärast, et lugu on lahe, ja Unistaja sellepärast, et raamatu pealkiri oli lahe, loeb Lillebror sellepärast, et lugeda - aga see on ju suurepärane!

Pildil on Lillebror natuke rohkem kui kaks aastat tagasi. Ei, siis ta veel lugeda ei osanud, aga raamatud meeldisid küll.

Silmade tervishoiu seisukohast ei ole teki all lugemine muidugi mõistlik. Kui JJ poiste kolmekorruselise voodi kõige ülemisele korrusele kolib, saab ta arvatavasti isikliku öölambi, võimaluse korral isekustuva. Koolipäevade õhtutel "kustuvad" vanemad poisid niiehknii üpris kiiresti.

3 comments:

  1. No see väike nohik siin pildil on küll niiiiii armas, et kui poleks pilt siis kohe läheks ja pigistaks teda :) :)

    ReplyDelete
  2. Aitäh. Kahjuks teab ta ise ka, et on nunnu, ja püüab seda igatpidi ära kasutada.

    Aga kui kunagi Eestis oled ja oma transpordiga liigud (bussi-rongiga meile ei saa), eks tule ja pigista. :)

    ReplyDelete
  3. Võtan 'pigistus kutse' väga hea meelega vastu :)
    Millal seda kasutada saan veel ei tea, aga vähemalt on mul nüüd kutse :)
    Ilusat Uut Aastat kogu teie perele ja jätku blogimisele!

    ReplyDelete