Friday, March 28, 2014

Lasteaeda või mitte?

Lillebror on nüüd viiene. Ta on käinud lasteaias loetud korrad, ikka suurtel vendadel järel või mingitel pidudel kaasas. Lasteaiakoht on talle tellitud uueks õppeaastaks - sest kunagi me arvasime, et viieaastane laps võiks hakata lasteaias käima, varem on kindlasti vara.

Olen jätkuvalt veendunud, et noorema kui viieaastasena on kindlasti liiga vara pikkadeks päevadeks kollektiivi minna. Iseküsimus, kuidas pered lapsehoidu korraldada saavad - meil on kodused Vanaema ja Vanaisa, paljudel ei ole. Kui muud hoidmisvõimalust võtta ei ole ja ema peab tööle minema, eks siis tuleb laps lasteaeda anda.

Meil hoiab Lillebrori Vanaema. Hoidis teisi ka, aga Jõugu Juht tahtis ise väga lasteaeda minna (ja ütles pärast lasteaia lõpetamist, et kahetseb seda soovi, talle ei meeldinud seal üldse) ja Unistaja me panime inertsist. Sai samasse rühma ja tundis ennast seal hästi. Kasutegur oli ... väike. Jõugu Juht õppis, et lasteaed ei ole automaatselt mõnus koht, Unistaja õppis kõnes s-häälikut kasutama. Lugemise-kirjutamise-arvutamise said poisid selgeks kodus. Negatiivset oli palju. Ühe lapsega suhtlemist pidin lausa keelama - lõpuks tema perel palutigi laps aiast ära võtta, sest tema allumatu, väga vägivaldne käitumine oli lõpuks ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele. Õpetajad ei julgenud mulle rääkidagi, et see laps Unistajat basseinis uputada üritas ... Veel said poisid lasteaias teada mitmeid imelikke sõnu, omandasid kaardimängusõltuvuse ja oskuse kotletti kahvli otsas ringiratast süüa. Jõugu Juht sai kinnitust, et ta tohibki oma nina kõikjale toppida, ja Unistaja julgustust, et söögilauas võib rahumeeli venitada*. Veel tuli maid jagada ühe nii-öelda hüperaktiivse, oma käitumiselt väga ebameeldiva lapsevanemaga ja kannatada muusikaõpetaja kummastava lauluvaliku - ei mõistlikku teksti, ei meloodiat - ja omatahtsi muudetava tunnikava all. Muidugi, logopeed ja võimlemisõpetaja olid täiesti imelised, samuti juhtkond - JJ-le lasteaeda vaadates sattusin ka juhatajate otsa, kes mind lihtsalt läbi pragasid - miks pole laps varem aias käinud, miks me teda üldse maalt linna toome (koduvalda viimine oleks logistiliselt äärmiselt keeruline) ja miks kaks nooremat otsekohe aeda ei lähe? Lillebror oli siis muide aastane.

Arvatavasti pakutakse Lillebrorile varsti lasteaiakohta, tõenäoliselt samasse aeda ja rühma, kus vanemad vennad käisid. Oleme juba peaaegu ära otsustanud, et ütleme aitäh, aga me siiski ei soovi. Kuni Vanaema jaksab.
Sellise otsuse põhjused on:
  • varasem kogemus oli kehvapoolne;
  • lasteaiamaks koos söögirahaga on meie pere jaoks suur väljaminek (kodus ei kulu lapse söögile nii palju kui aias, see on selge), mida võiks lapse/laste heaks kuidagi paremini ära kasutada;
  • igasugused nohuviirused põhjustavad Lillebroril kõrvapõletikku;
  • šuntide tõttu oleks aias kohustuslik ujumine talle keeruline;
  • lasteaia päevakava teeb elu keeruliseks - kui mina ja Mees (vihikupakiga) mõlemad saame kella kolmest hakata koju minema, siis last lasteaiast enne kella nelja välja anda ei taheta, oleme kogenud;
  • Lillebrori väike väga haige süda ei taha sagedast rahmeldamist, aga suuremas seltskonnas rabeleb ta vägagi palju;
  • Lillebror oskab lugeda ja arvkiirt kasutades kahekümne piires arvutada, tähti ja numbreid üsna korrektselt ja õigetpidi kirjutada. Lasteaias hakatakse tema aastakäigule alles tähti õpetama. Mida, vabandage, ta seal omendaks?
Paljude inimeste argumendid igasuguste näputööde, muusikaõppe ja sotsialiseerumise kohta meid ei veena, sest:
  • vanemate vendade kõrval on Lillebror üsna palju meisterdamist õppinud, ja ega nad seal lasteaias ka nii palju näputööd ei teinud, nagu arvatakse;
  • muusikaõpetaja rõhutas JJ ja Unistaja arengut hinnates alati rütmi plaksutamise tähtsust. Lillebror oskab seda niigi - kui lasteaias klassikalisi lastelaule õigesti laulma ei õpetata, milleks muusikaõpe üleüldse? Unistaja ei pea siiani õiget meloodiat oluliseks, sest lasteaias lubati laulda omal viisil. Tegelikult ta oskaks laulda küll.
  • kolmelapselise pere noorim sotsialiseerub iseenesest. Lillebror läheb asjalikult pühapäevakooli, Pingu kaenlas, ja mängib kirikukohviku ajal kellega iganes. Tal ei ole probleemi meid otsida suuremast rahvahulgast ja küsida tuttavalt täiskasvanult abi. 
  • põhimõtteliselt on Lillebror koduõppelaps. 
Praegu käib Lillebror vanaemaga surnuaial ja Vanaisaga garaažis. Laob puid, õpib tundma kevadlilli, aitab Vanaemal aiatöid teha, kangast kududa ja pannkooke küpsetada. Kodus saab teha loodusvaatlusi - meil on kured, konnad, kõikvõimalikud lendavad elukad ja metsas kitsed-põdrad -, harjutada emmega lugemist, issiga arvutamist ja suurte vendadega ehitada kõike, mis pähe tuleb (orkikindlus, labürint, kassikaitseala, onn ...).

Üks kurvapoolne põhjus on tegelikult veel - Teine Vanaema võeti meilt ootamatult eas, kus inimesed tavaliselt ei sure. Püüame lastele anda võimalust vähemalt allesjäänud vanavanematega võimalikult palju koos olla. Tegelikult ma päris kahetsen, et mina oma Teise Vanaemaga rohkem koos olla ei taibanud ...

_______
* Unistaja oli kaua erakordselt aeglane sööja. Palusin õpetajatel lasteaias talle nagu koduski meelde tuletada, et suutäis tuleb alla neelata ja uus suhu panna. Ühel päeval, kui Unistajale järele läksin, istus ta taas viimasena lauas. Ütlesin, et ole hea laps, söö nüüd ruttu lõpuni, issi jõuab kohe meile järgi ... Selle peale kamandas Lasteaiaõpetaja valjusti: "Söö rahulikult, Unistaja, ära kiirusta!"

8 comments:

  1. Ma tõesti alati naudin su jutukesi :) Sa kirjutd nii lahtiseletatult ja konkreetselt, et mul tihti ei olegi midagi kommentaariks kirjutada :)

    Seda juttu lugedes mõtlesin, et huvitav kas teil ei saaks last vaid teatud päevadel pooleks päevaks lasteaeda viia, aga jutu lõpus sain ka sellele küsimusele vastuse. MInu arvates on ka nii noorelt pikk päev lasteaias kurnav. Seda enam, et tihti on see rühmatäis lapsi väga lärmakad.

    See bürokraatia osa Eestis on see millest mina üle ja ümber ei saa ja just sellepärast on Eestisse elama tulemine mulle mõtlematu.
    Kuidas on see võimalik, et vanema soovi ei võeta arvesse, pigem lausa astutakse sellele vastu? Ma saaks aru kui küsitakse midagi võimatut, aga kas või see näide kiiresti söömise suhtes!

    Huvitav, miks ei taheta või ei soosita lapse pooleks päevaks lasteaeda panemist Eestis (olen kuulnud ka paaril teiselt tuttavalt, et nende lasteaias ei saa seda teha)?

    ReplyDelete
  2. Aitäh.
    Pooleks päevaks täiesti saab, aga maksta tuleb terve päeva eest ikka. Ükskõik, kas laps käib lasteaias viis päeva nädalas iga päev kümme tundi või kolm päeva nädalas iga päev neli tundi, maksma peab lasteaiakoha kui niisuguse eest ühtemoodi. Meie jaoks oleks probleem ka logistikas: Mees on seotud tunniplaaniga ja ega minulegi sobiks keset päeva kolmveerand tunniks töölt ärakäimine, aga Vanaema igapäevaselt teise linna otsa Lillebrori tooma kamandada oleks liig mis liig, libedal ajal ei julge ta üldse tänavale minna (on kunagi kukkudes käeluu murdnud).
    JJ käis küll kolme päeva kaupa lasteaias, Unistaja esimesel aastal ka, aga õpetajad arvasid - ja kirjutasid paberitesse -, et viga on lapse kohanemisraskustes, mitte meie selgelt väljendatud soovis last liigsest kärast ja stressist säästa. Teistelt vanematelt sain lausa noomida, miks meie lapsed on aias kella üheksast neljani (mis on põhiliste planeeritud tegevuste aeg), lasteaias ollakse ikka kaheksast kuueni!

    Muidu me saime poiste õpetajatega päris kenasti läbi, ega nad ju midagi paha ei tahtnud ...

    ReplyDelete
  3. Mu noorem laps on praegu neljal päeval viiest lasteaias pool päeva - laekub hommikul ja ära tuleb siis, kui teised lõunaunne lähevad (mõnikord vennaga koolibussile, mõnikord lähen ise järele). Lasteaiatasu maksab loomulikult täie eest, toiduraha kahe söögikorra eest (v.a see viies, pikk päev). Ma ei ole veel kordagi tajunud mingit vaenulikkust (ei õpetajatelt ega lapsevanematelt), et miks ta pikka päeva ei ole. :) Mõnikord olen lapse ka kella kolmest, st pärast ärkamist kätte saanud. Igatahes ses osas on meil küll äärmiselt paindlik süsteem, imestan, et Sul sellised lasteaiakogemused.

    Ja õpetaja vastandumine Sinuga söömise teemal tundus ka kummaline.

    ReplyDelete
  4. Jah, nüüd tuli meelde, et see oli jah ka meie tuttavatel kinni sellest, et pidi maksma terve päeva eest.
    Oeh, ma kohe ei kujuta isegi kuidagi ette seda, et mu laps oleks 10 tundi (või isegi 9 või 8 või 7) järjest viis päeva nädalas lasteaias. Ma isegi ei jõuaks sellises suures seltskonnas nii pikalt vastu panna :)

    ReplyDelete
  5. No ausalt öeldes ma ei kujuta küll ette, kuidas lasteaed saaks võimaldada poole päeva eest tasumist (v.a juhul, kui tehakse kahe lapsega kaks poole koha v 2/5+3/5 lepingut ja lepitakse kokku, kes mis päevadel käib --- see oleks muidugi mõnes peres ideaalne lahendus). Ühe lasteaiakohaga seotud püsikulud on ju ikka samad sõltumata sellest, kas laps on pikka päeva või läheb kolm-neli-viis tundi varem ära.

    ReplyDelete
  6. Ma ei tea, meil siin Inglismaal ongi just kas terve päev või pooled päevad eralasteaedades (riigi lasteaedu siin ei ole). Hommikupoolikul 8-13 on üks hind ja õhtupoolikul 13-18 on teine hind, kuna sinna sisse ei kuulu lõunasööki. Kolmas hind on nendele kes terve päeva käivad. Ise saad siis valida kui mitu päeva või poolikut päeva su laps lasteaias käib.
    Neid päevi ei saa iga nädal muuta vaid päevad lepitakse kohe alguses kokku ja sa maksad kuude kaupa. (ette teatades saad päevi muuta kui on võimalus ja vabu kohti uuteks päevadeks). Kui kohale ei tule siis maksad lasteaiamaksu ikka, kuna muidu ei oleks ju võimalik lasteaiatöötajatele palka maksta kui mõni ei viitsi mõnel päeval kohale tulla :)

    ReplyDelete
  7. See Inglismaa variant tundub mõistlik. Mulle meeldib ka Soome lähenemine, et lasteaia-aeg olevat vajaduspõhine, st kui vanemad peavad tööle minema kell kuus hommikul või on tööl üheksani õhtul, on neil siiski võimalik laps ka selleks ajaks aeda anda - aga ainult tööajaks. Aga ma ei tea, kas nii toimib see kõikjal Soomes või ainult mõnes kohas.

    ReplyDelete
  8. Ma olen ühe eestlase blogist, kes elab Soomes, lugenud, et seal saavad näiteks esmajärjekorras lasteaiakoha need kelle vanemad tööl käivad ja lasteaiamaks arvutatakse vastavalt sellele kui suur on pere sissetulekud. Suuremate sissetulekutega suurem lasteaiamaks.
    Seda ma aga ei tea kas kõik lasteaiad nii pikalt seal lahti on.
    Inglismaal on sellisteks puhkudeks nanny-d (ehk pagatud lastehoidjad), odavam (siiski väga kallis) ja lapsesõbralikum :)

    ReplyDelete