Tuesday, April 29, 2014

Jänes linnadžunglis ehk kuidas Unistaja ühe hooga kolm pahandust tegi

Kuna meil tööl oli täna terve päeva gümnaasiumi uurimistööde kaitsmine ja mina olin komisjonis, ütlesin lastele, et minule helistada ei saa, helistage issile, kui tarvis. Just minu juhendatava kaitsekõne ajal hakkas taskus värisema - Unistaja. Panin telefoni kinni, Unistaja proovis visalt uuesti. Viisteist minutit hiljem trügisin ruumist ebaviisakalt välja ja helistasin igaks juhuks tagasi.

"Emme, Issi Kooli Kõrval Elav Klassivend ütles, et tema ema ja isa lubavad, ja ma tohin tema poole minna ..."
"Tore, Unistaja. Aga millal see peaks juhtuma?"
Jahmunud vaikus. "Emme, ma ei saa hästi aru."
"Mis te kokku leppisite, mis päeval sa IKKE Klassivenna poole lähed?"
Veel jahmunud vaikust, ja siis: "Aga ma ju lähengi, me oleme praegu bussis ..."
!!!!!!!!
"Unistaja, kust sa bussipileti jaoks raha said?" (Unistaja ei kanna koolis raha kaasas)
Taas jahmunud vaikus. "Emme, ma ei saa jälle üldse aru."
"Unistaja! Bussi peale ei tohi ilma piletita minna. Alati peab pileti ostma, me oleme sellest rääkinud. Kas sa ostsid pileti?"
"Ee ... ei." Teises telefoni otsas on ilmselt tekkimas ärevus.
!!!!!!!!!!!!!!!!
"Unistaja! Kas sul ei olegi piletit, aga sa oled bussis?"
"Jaa ..." habiseb Unistaja.
Oeh. Kui ma ta nüüd maha kamandaksin, siis oleks ta eiteakus ja ilmvõimatult ärev. Kui ta edasi sõidab, siis võib tulla kontroll ja kui sellel juhtub olema hambavalu ... Valin jänesesõidu jätkamise.
"Unistaja, kuula nüüd! Sa ei lähe bussi pealt mitte IKKE Klassivenna poole, vaid issi töö juurde, said aru?"
"Jaa."
"Unistaja, kas sa Vanaemale üldse ütlesid, et sa koolist kuhugi mujale läksid?"
"Ee ... ei."

Oeh. Ühe hooga kolme pahandust teha pole üldse keeruline, kui olla kooliväsinud seitsmeaastane poiss, keda kangesti kisub sõbrale külla.

Lugu läks edasi nii, et Unistaja ja IKKE Klassivend läksid ähmiga vales peatuses maha, kulgesid sealt mõnevõrra nohustena Mehe juurde tööle - sest IKKE Klassivend ei tohtinud tegelikult kodust nii kaugel jalutada ja sõpra ilma sõbra vanemate loata külla kutsuda ka mitte - ja Mees saatis nad siiski Klassivenna juurde mängima, sest võõras koolimajas poleks neil ka midagi arukat teha olnud ... aga kuna see on Unistaja puhul kümne päeva jooksul teine kord niiviisi sõbra juurde ära kaduda, ilma kellegi käest küsimata, on Unistaja nüüd järgmised kümme päeva nii-öelda arestis ehk kulgeb koolist otse ainult Vanaema juurde. Raamatukogusse, poodi või - juhul kui Jõugu Juhi Sõber kutsub -, siis JJ Sõbra hoovi mängima tohib minna, neisse kohtadesse minnakse pärast kohaoleku kontrolli Vanaema juures.

Minu jaoks on see tänane seiklus veel üks ilmne tõestus mõttele, et Unistaja ei oleks veel sel aastal kooli minema pidanud. Unistaja on väsinud, väsimus teeb vastutustundetuks ja mõtlemisvõimetuks. Mäluga on ka nagu on, sest tegelikult oli meil kokkulepe, et IKKE Klassivenna poole minna tohib kindlasti, kui eelnevalt on päev kokku lepitud ja bussipilet kaasas. Suvevaheaeg ei saabu päevagi liiga vara.

Mees teadis öelda, et IKKE Klassivend olevat Unistajale öelnud, et bussisõiduks on vaja ainult õpilaspiletit. Huvitav, Linna kodulehe bussiinfo ütleb, et koolilapsed peaksid ikka maksma ka. Mees arvas, et ju sel IKKE Klassivennal (sõidab igapäevaselt bussiga) õpilaspileti ümbrise vahel ka kuupilet on, aga mis neist paberilipakatest ikka ... Unistaja jällegi ei ole tõesti oma elus veel muu kui Prisma bussiga sõitnud, linnaliinibussiga liikumine on tema jaoks tundmatu maa. Mis teha, heaoluühiskonna laps ... (tegelikult lõppes meiepere igasugune bussisõitmine siis, kui ükskord istus minu kõrvale Vana Haisu-Ron, kelle prominentne Hais sõitis edasi veel mitu peatust pärast Roni enda väljumist; kui ma seda Mehele rääkisin, keelas ta mul Linna ühistranspordi kasutamise ära; mulle meeldib jalakäimine ka)

No comments:

Post a Comment