Friday, May 23, 2014

Kas lapsele peaks maksma kodutööde eest nagu oma toa koristamine, nõudepesemine, oma pesu ärapanemine jne?

Ei.








Selgitus: ma olen üsna mitme inimese suust (viimasel ajal eriti sageli) kuulnud väidet, et laps peaks oma toa koristamise jms tavaliste kodutööde eest "palka" saama. Kuskohast nad selle mõtte on võtnud, ma ei tea, aga korduvad jaburused ajavad kurjaks. Oma toa korrashoidmine jms oma asjadega seotud tegevused on elementaarne enese eest hoolitsemine ja selle eest ei maksta kellelegi. Nõudepesemine, prügi väljaviimine, elutoast tolmuvõtmine jne on pere ühise heaolu eest hoolitsemine. Selle eest ka ei maksta. Muidu peaks lapsed vanematele ka maksma, eks ole. Näiteks ahjusoojade kaneelisaiakestega varustamise eest?

Raha saab laps muul moel. Taskuraha võiks olla regulaarne ja piiratud - sel nädalal juba said kokkulepitud x eurot, enne tulevat nädalat rohkem ei saa -, aga tõesti võiks olla kodus ka lisa teenimise võimalusi. Juhul kui vanemad suudavad välja mõelda mingi lisatöö, mida laps üldjuhul tegema ei pea, aga rahateenimise-soovi korral võib. Meie kodus võib selleks suvel saada peenarde rohimine - tavaliselt teen seda mina, ja rõõmuga, aga kui Jõugu Juht tahab, siis võib ju mõne peenra ette võtta. Vaevalt et see talle kerge teenistus tundub ...

Wednesday, May 21, 2014

Midagi oleme õigesti teinud

Unistaja on kolmveerand kaheksa. Ta ei tee vahet Käsna-Kallel (Sponge Bob) ja Bart Simpsonil. See rõõmustab mind väga, kumbki multikas ei ole minu arvates lastele kohane ("Simpsonite" huumor ja ühiskonnakriitika käivad lastel niiehknii kõrgelt üle pea ja Käsna-Kalle on lihtsalt totter).

Jõugu Juht pidas eile koolis röövikumatusel* kõnet. Osales vist umbes pool klassi ja õpetaja, JJ jutlustas. Ma oleksin tahtnud seda kuulda. :) On muidugi mõnevõrra õõvastav mõelda, et koolihoovis on paar pisikest hauda ja vahetunnis matuseid mängitakse, aga ikkagi oluliselt parem kui tüdrukutepulmad esimeses klassis ...

_______
* neil on mingi liblikaröövikute kasvatamise projekt - suurepärane asi -, aga paar röövikut lasid karbist jalga ja hukkusid.

Monday, May 12, 2014

Palju õnne argipäevaks!

Sellise pealkirjaga oli kunagi üks artikkel "Peres ja Kodus". Kahtlustan, et pereema, kelle argipäeva kirjeldati, esineb virtuaalmaailmas Triibiku nime all., ainult lapsi oli tol ajal vähem. Mulle see argipäev ja õnnesoov meeldisid.

Saksakeelses blogimaailmas ringleb viienda kuupäeva päevakirjelduste komme. Kaheteistkümnes kuupäev pole põrmugi halvem kui viies, ma arvan. Ja täna oli minu arvates hea päev.

Meie hea argipäev nägi välja nii:
Kolmveerand seitsme paiku hommikul tekitasin köögis kohvi. Siis lasin õue oma väikese musta kassi, panin riidesse ja läksin suurematele poistele pai tegema. Unistajani ma ulatun, Jõugu Juhi äratamiseks pean redelile ronima ja tekist sikutama - lapsed magavad kolmekorruselisel naril. Lillebror nohises edasi. Mees käivitub aeglasemalt kui mina, tema sikutas samal ajal magamistoas sokke jalga.

Hommikusöögiks pakuti laupäevaste külaliste toodud kooki ja reedeõhtuseid saiakesi. Ei mina ega Mees ei ole võimelised argihommikutel putru keetma, aga teinekord esineb koduvalmistatud müslit või mõnd muud saialistest tervislikumat toitu ka. Pärast hommikusööki haarasin kogu kambale kummutisahtlist puhtad sokid kaasa (meil ei asu kõik laste pesud loogilistes kohtades) ja tuvastasin JJ-l järjekordse sokikriisi. Need Lindexi süsimustad sokid on õnneks venivad, nii et JJ sai laenata Lillebrori sokke.

Juhtumisi oli ilmaga sobivaid kooliriideid piisav hulk olemas. Mängin iseendaga ennustamismängu, millal Unistaja tänased püksid põlve pealt purunevad. Koolist tagasi tuli püksipõlv veel ilma auguta, aga kulumisaste on juba väga kõrge - üle kahe poisi ühed normaalsed püksid vastu ei pea, mis teha. Lillebror pani ilma virinata riidesse, haaras Pingu kaasa ja suundus õueriiete järele.

Jõugu Juht pidi minema väljasõidule. Pakkisin talle kaasa kaks vorstivõileiba, ühe õuna ja pudeliga siirupivett. Midagi antakse kooli köögist ka, aga õues läheb kõht rutem tühjaks. Triibuline kass nõustus ise õue minema, valget tuli - - nagu alati - natuke sundida. Poisid läksid autosse, Mees vahetas tööpintsaku puhtama ja suvisema vastu.

Täna oli Linnas palju ummikuid ja õppesõitu, nii et pärast ringi Vanaema - Poiste Kool - Emme Kool hakkas Mehel kiire töölejõudmisega. Hiljaks ei jäänud.

Tööpäev läks selles mõttes hästi, et ühtegi vapustust uksest sisse ei tulnud, külm ei olnud ja hingata sai ka. Meil nimelt käib koolimaja keldris tõsine ehitustöö ja paar nädalat tagasi pidin kabinetist põgenema, sest läbi ventilatsiooni tuli pahinal veel sooje heitgaase (keldris müdistab pisike traktor) ja valget tolmu. Eesti kooliehitused sageli nii käivadki, ikka õppetöö ajal ja ebaloogiliselt. Olin neljanda aa tunnis, kui helistas JJ. No ei sünni ju telefoni vastu võtta, kui tundi annad! Pärast helistasin tagasi, JJ tahtvat Sõbra juurde minna. Lubasin, laps oli rahul.

Kella nelja ringis saime Vanaema juurest kätte Lillebrori ja Unistaja. JJ tuli Sõbra juurest otse autosse. Kodus tervitasid meid kassid nagu alati. Triibuline Sassu sõitis nagu tavaliselt viimased meetrid autokapotil kaasa. Ta jookseb tavaliselt sissesõiduteed mööda vastu, Mees peab auto kinni, Sassu hüppab kapotile, ajab käpad laiali ja mängib "Jaguari" märki.

Ähvardas vihma. Tõin kiige pealt kuivamast ühe teki ja tegin väikese peenratiiru. Porgandid ei taha kuidagi üles tulla. Selle ajaga olid lapsed nõudepesumasina tühjaks teinud, nagu peab, ja Mees tegi pliidi alla tule. Verandas pottides olid salatid idanema hakanud, aga kõrvitsad veel mitte. Kuni mina kastsin, saabus must Mimi ja puges puuduva aknaruudu kaudu välja (igivana räämas maja, klaasveranda remondini pole veel jõudnud; ma kasutan seda ruumi praegu aiatöötoana), meil käivad kõik kassid sellest august ...

Panin leivamasina pärmitainast segama ja koputasin potti sügavkülmast võetud päris-kanapuljongi. Õhtusöögiks pidi olema aedviljasupp leiva või laupäevast jäänud pirukatega, magusaks kaneelisaiad. Lisaks supile kees pliidil järgmine ports kanapuljongit, kanakintsudest (liha sööme mingil päeval pastaga, keedetud kanaliha sügavkülmas on üks ütlemata hea asi, kui tuled töölt ja tahaks kiiresti süüa saada). Aedviljalõikumise vahele jõudsin pesupesumasina valmis panna ja eelmisest korrast kuivanud sokid ära sorteerida. JJ sokikriis paistab olevat tõsine. Lapsed müttasid õues, lasid vibuga märki ja jooksid niisama.

Siis sai supp valmis, Mees kamandas poisid enne tuppatulekut puid tooma. Igaüks tõi oma sületäie puid, jätkus, et lastetoa ahju kütta. Tegelikult ei ole külm, aga vihmaste ilmadega kipub rõskeks tõmbuma, siis on ahjukütmine hea mõte. Kuni lapsed veel sõid, piiksus leivamasin ja ma sain kaneelisaiad ahju pista. Pärast sööki pani Unistaja ahju kütte ja kõik lapsed sorteerisid ja panid ära oma kuivad pesud.

Siis oli kell seitse õhtul ja mulle oli saabunud peavalu. Igavene häbematu selline. Lapsed nurusid arvutisse. Mina läksin natukeseks ajaks pikali. Mees juhatas vägesid, hiljem ütles, et laste arvuti olevat katki (aga mitte midagi, mida Mees parandada ei oskaks, ainult aega võtab), aga poisid olla hoopis raadiot kuulanud ja joonistanud.

Kui mina peavalust vabanenuna magamistoast välja ilmusin, olid lapsed juba vaikselt magama läinud. JJ olevat teistele lugenud unejuttu - me oleme praegu Vana-Kreeka müütide raamatu kallal. JJ loeb küll juba nagu täiskasvanu, ainult ilmekust peab veel harjutama. Mees oli minu jaoks teinud teevee. Aitäh. Lahkasin kanakintsud ja kurnasin puljongi. Hommikuks on nii liha kui puljong karpides küllalt jahtunud, saab külma panna. Kunagi öösel ärkan ja vajutan nii nõudepesumasina kui pesupesumasina nuppu - niinimetatud ööelekter on odavam, aga taimereid meil seni pole. Ei häiri eriti, kuna õhtune teejoomine põhjustab niiehknii ülesärkamist.

Lapsed ei näägelnud ega jäänud haigeks (öösel juhtuda võivad sündmused ei loe enam, eks ole, siis on juba homme). Ei olnud mingeid vapustusi ega ehmatusi. Autoparandaja ei helistanud, et ta on meie uusvanal bussikesel veel mingi vea leidnud. Vihm ei sadanud tuppa ja ükski kodumasin ei läinud parandamatult katki. Peavalu läks ka üle. On ju hea päev?

Thursday, May 8, 2014

Ütle lapsele, mida sa temast head mõtled

Oih. Olin Jõugu Juhi kingaloo pärast nördinud ja panin lingi facebooki üles - mõttega, et poisslaste vanemaid on teisigi, las teavad, mis kottasid meil müüakse ... siis lugesin oma viimase aja postitusi ja kuidagi kole negatiivne paistis. Ikka see tegi pahandust ja too tegi pahandust ... Tjah, paraku on siia blogisse kuidagi kogunenud just need jalustrabavamad ja ebameeldivamad lood. Elu ilus pool ehk palju õnne argipäevaks läheb kuidagi iseenesest ja loomulikult, ei tekita nii suurt ehmatust, et peaks üles kirjutama.

Aga et ilmarahvas midagi väga hirmsat ei mõtleks, jagan teiega üht head leidu, mis paneb lausa kukalt kratsima ja kurvastama, et jõulud ja sõbrapäev veel nii kaugel on ...

Isiklikud järjehoidjad lastele, igaühe peal kirjas kümme asja, mida ema neis eriti armastab.

Väärt järgitegemist, ma arvan. Kas just päris samal kujul, aga mõte on väga hea - laps loeb raamatut ja iga kord seda taas kätte võttes langeb ta pilk heale sõnale lapsevanemalt. Tarvis oleks leida põhjus, miks selline asi kõigile kolmele korraga teha, ühekaupa tundub kummaline - eriti kuna ka Lillebror on otsustanud hakata raamatuid lugema.

Kingad. Vastupidavus kuni 60 kilomeetrit.

Meie pere mehed, poisid ja tited kannavad kevadeti ja sügiseti tänaval mõistlikke musti kingi. Spordijalatsid on ainult sporditegemiseks, linnas nendega ei käida.

Päevapealt neli nädalat tagasi läksin koos Jõugu Juhiga Prismasse, eesmärgiga omandada paar kingi nimega KID'S, hind 17.90. Nimelt sai JJ sama firma kingad kaks aastat tagasi ja need teenisid teda truult, kuni jäid väikeseks. Hetkel kannab neid kingi muide Unistaja, nii et on head kingad küll (tõsi, see kevad on neile kingadele ka viimane). Kui tegu on vähekantava tänavakinga või talvise tanksaapaga, ei usu ma põrmugi lapse jala deformeerumisse eelmise kandja järgi, iseasi, kui laps pruugituna saadud jalatsit igapäevaselt tundide viisi kannaks ... Ühesõnaga, KID'S kingad on ilusad, mugavad ja peavad vastu. Õnnetuseks JJ suurust ei olnud. Üldse oli JJ suurusega raskusi. Parajatest üks mudel kippus jala pealt "näpistama", teine tundus mõistlik ja mugav. Hind oli odav - 9.95 vist -, aga olen ise kunagi saanud sada eesti krooni maksnud kingad, mis lasksid ennast kaks aastat kevadel-sügisel kanda, nii et hinna järgi ei saa ju alati otsustada. JJ oli rahul.

Esimese nädalaga hakkas kuluma nahk kinganinadelt. JJ ei mängi jalgpalli ega tee tänavakingadega muid kohatui tegevusi! Mõtlesime, et nojah, kehv materjal, kui üle viksida, pole hullu - lastekingadel on teatud ninakulumine paratamatu. Eile kurtis JJ, et üks krõps hakkab õmblusest lahti tulema. ??? Täna hommikul läks JJ kooli veel tuntavalt üsna tervete kingadega, aga tagasituleku käigus olid lootusetult purunenud mõlema kinga kannad.

JJ saab hommikuti koolimaja ette autoga, jookseb kooliõues pika vahetunni ajal ja jalutab pärast kooli 1,8 kilomeetrit vanavanemate juurde. Paar korda käis sõbra pool ka ja kirikus. Kokku said need kingad kõndida kuni 60 kilomeetrit. Põhimõtteliselt peaksid kingad olema tehtud nii, et nendega saaks käia kaks-kolm aastat (ega siis laps kinga päev otsa jalas ei hoia, koolimajas ollakse sandaalidega ja kodus lausa sokkis). Kui keskmine koolitee on, ütleme, üks kilomeeter pikk, laps kõnnib kooli ja tagasi jalgsi, tänavakinga hooaeg kestab kaks kuud kevadel ja kaks kuud sügisel ... võiks king vastu pidada ehk 200 kilomeetrit? Jõugu Juht, muide, on väikest kasvu kleenuke poiss, ei vea jalgu rohkem järel kui teised temavanused, nii et kandja kaal ega kõndimisviis ei saa ka ülikiire purunemise põhjuseks olla.


Mõnevõrra porised on nad küll, aga pori kandu niiviisi ei lõhu. Ninapealse õmbluse juurest on ka nahaosa täiesti ära kulunud, seal ei ole pori.

Õnnetute jalatsite nimi on MOZA-X ja Prisma müüb neid (ja samalt firmalt mingit muud mudelit) ikka veel. Meie JJ-le uusi samasuguseid ei ostnud, KID'S firma kingi polnud ikka tema suuruses ... Ostsime hoopis teisest poest, kaks korda kallimad. (urrrr! - kui kaua vastu peavad, siis ei ole urr, aga ma millegipärast kahtlen selles.)

Need jalatsid lähevad ekspertiisi, kust tuleb tõenäoliselt vastus, et on kasutatud ebasihipäraselt (st kantud rohkem kui kolm korda, sest Eesti kingapoodnikud peavad mõistlikke, rahulikke musti kingi meeste ja poiste puhul pidulikuks jalanõuks, mida ei peagi tänaval kandma) ja pärast vea avastamist veel kantud - aga laps pidi koolist ära saama ja ei saanud ju paljajalu minna poodi uusi kingi proovima, või kuidas? Vähemalt on kingad laulu sisse pandud.

Edit kümme päeva hiljem: Prisma saatis kingad ilmselt mingisse muusse ekspertiisi kui need, millest inimesed pahaselt räägivad. Igatahes tuli päris nobe vastus, et olge head, tulge poodi ja valige endale nende kingadega samas väärtuses kaupa. Nii peakski ju asjad käima. :) Sama firma jalatseid me küll enam ei osta, aga Prismas käime ikka hea meelega edasi.