Unistaja lõpetas esimese klassi. Lihtsalt lõpetas. Ega tal muud üle ei jäänud. Unistaja sai nii umbes maikuuks sama vanaks kui oli Jõugu Juht kooli minnes, pluss tema aspergerlikud jooned ... Kõigil rutiinivabadel koolipäevadel pidas ta koolis vastu, aga Vanaema tiiva alla jõudis väsimusest haledasti nuttev ja täiesti kasutamiskõlbmatu laps. Rutiinsed päevad kannatas kojujõudmiseni ära oodata, siis hakkas peale - Unistaja ei mõistnud enam kõnet, rakendas mingeid oma rutiine ... põhimõtteliselt saatsime hommikuti kooli seitsmeaastase lapse ja õhtul kodus elasime nii umbes nelja-aastasega. Varemgi on olnud nii, et stressis Unistaja hakkab käituma oma vanusest oluliselt nooremana. Koolivaheaja esimesel päeval tegi Unistaja vaheldumisi pahandust ja oli väga tubli, kuni Mees ta viimase pahanduse peale teistest tund aega varem magama saatis. Unistaja, kes on meiepere ainuke hommikuinimene, kustus kohe voodisse heites. Järgmisel päeval oli olukord juba parem, aga lugeda ta veel ei oska - nimelt on Unistajal kombeks stressi ja suure väsimuse puhul ka omandatud oskused ära unustada. Püüame jaanipäevaks taas lugemise käppa saada.
Suvel on plaanis:
- lasta lastel palju paljajalu muru peal joosta;
- lasta lastel palju igasugust füüsilist tegevust teha, raatasõit ja puu otsa ronimine sealhulgas;
- jätkata natukehaaval koduõppega, tähendab, Lillebror loeb nüüd väiketähti ja arvutab tasapisi, Unistaja loeb ja arvutab ka, aga Jõugu Juhiga hakkame õppima saksa keeles lugemist. Kuulates saab ta nimelt kogu jutust aru, võib-olla saame talle pakkuda ka rääkimise-keskkonda, aga Cornelia Funke "Tindisüdame" (mille järele JJ juba ammu keelt limpsab) ja Paul Maari Laupa-lugusid eesti keeles pole (esimene Laupa on, aga rohkem paraku mitte), nii et tuleb lugemine ära õppida.
- süüa palju mmmmmmmaasikaid;
- kasvatada lapsi vahelduse mõttes ise.
Ilusat vaheaega teile!
ReplyDeleteMeil veel rohkem kui kuu koolis käia.