CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, September 7, 2014

Asterixi-pidu - koduvalmistatud kujul

Unistaja tellis endale peoteemaks "Asterix ja Obelix". Võttis kukalt sügama. Pikapeale tuli ideid ja ega me erilised mängukorraldajad polegi. Pilte polnud aega teha.

Unistaja soovis riietuda Asterixiks. Must T-särk, vöö, punased püksid (ohverdasin oma punase koduseeliku, sest lihtsalt ei olnud aega punaseid pükse hankida). Kapist leidsin ühe koleda sinise murumütsi, sellele pookisin tiivad külge. Lõunakeskuse karnevalipoes müüakse näkkukleebitavaid vuntse, 1.20 tükk. Vuntsid, muide, on raske iseloomuga, nende tagumisest paberist eraldamine on väga keeruline töö.

Jõugu Juht soovis riietuda druiidiks. Kaltsukotist leitud pikk hall hommikumantel pluss kunstlambanahast habe ... palav hakkas. Druiidikostüüm ei ole ringijooksmiseks kõige mugavam, nii et JJ lõpuks siiski kostüümi ei kandnud.

Lillebror sai vuntsid nina alla ja haaras ülle eelmisest korrast jäänud haldjakeebi. Sobis küll.

Põhimõtteliselt oleks võinud Mehe Obelixiks riietada, aga ma vihkanvihkanvihkan õmblemist ja eriti täiskasvanute pükste õmblemist, aga pesukarukõhuga ühilduvaid sinisetriibulisi pükse niisama lihtsalt ei leia.

Mina olin niiehknii suurema osa peost köögis kooki kaunistamas või jooksin edasi-tagasi, ja kuidas nende gallialaste naised riides käisidki?

Peoroogadest eeldasime, et ju need gallialased juurikaid sõid. Aedviljad dipikastmega lähevad alati hästi. Lõkkes vorstipraadimine asendas edukalt metsseapraadi ja üks lastest isegi märkis: "ma muidu eriti liha ei söö, aga praegu tahan küll!" Isegrillitud vorst maitseb ikka hoopis teisiti. Läks hästi, et meil oli vga palju pikki grillvardaid (sest ise vorstivarrast hoida on ka elamus, nagu selgus). Magusroaks pakkusin üht üsna lollikindlat õunakooki ja torti "Gallia küla". Midagi nii ilusat nagu lingitud pildil muidugi ei olnud, aga - Gallia küla jaoks on vaja biskviitpõhja. See tuleb ristipidi pooleks ajada ja vahele määrida hapumat moosi. Siis kloppida omavahel vahukoor*, mascarpone ja natuke Ekströms'i vaniljekastmepulbrit. Suhkrut võib ka panna. Selle seguga määrida biskviit pealt ja külgedelt. Püstandtaraks panin mina pooleksmurtud kõrsikud. Siis rullisin kahe küpsetuspaberi vahel lapikuks paki rohelist martsipani (ui, küll see oli raske töö) ja katsin biskviidi martsipaniga. Majakesed tekkisid šokolaadimuffinitest, millele katused tegin vahvlitest. Ülejäänud martsipanist mätsisin paar kuusekest. Sündis süüa küll ja nägi üsna asjakohane välja ka.

Asterixi teema puhul on üliolulisel kohal nõiajook, mida meie nimetasime jõujoogiks. Iseenesest võib kokku keerata ja kohalikule druiidile jagamiseks anda ükskõik mida, aga kuna nii mõnedki külalised olid veel väga noored, ajasime läbi mahlapressi suuremal hulgal valge klaari õunu, portsu porgandeid ja mõned nektariinid. Maitses nii hea, et täiskasvanutele ei jätkunudki.

Pärast jõujoogi joomist tuleb jõudu ka proovida. Meil viskasid poisid kivi. Mitte eriti kaugele ega kõrgele, sest kivi kaalus õige mitu kilo. Kahekäekivi oli. :) Kõige kaugemale viskas ootuspäraselt kõige vanem noormees. Isade viskamised ei läinud arvesse.

Kui oleks pidanud pidu toas pidama, siis oleksime mänginud Vana-Rooma lauamänge, aga õnneks paistis päike ja lastel oli niigi tegevust.

_________
* kõik kogused on umbes, ma ei mõõtnud midagi.

1 comments:

Alice said...

Kahju, et pilte pole :( Kirjelduse järgi tundub nii vägev pidu olevat. Minu lapsele ja ta sõbrannadele, sõpradele meeldiks ka selline pidu.

Post a Comment