Tegelikult on öö ja ma tahan pessu ja voodisse minna, aga nii kiirustades ...
Meie poolest võib niimoodi jätkata küll. Poisid teevad tirilimps-poolteist oma asju ise, Mees õpetab oma ja mina oma. Koduõppe-mesinädalad on muidugi möödas, Jõugu Juht nuttis täna, et tema tahab parem kooli, seal ei pea õpikust lugema (loodusõpetus, palun loe kaks lehekülge õpikust - ma ei teaaaa, ma ei loeee, ma ei saa aruuuu, sina pead õpetama, issi peab õpetama!) ja Unistaja on endiselt enam-vähem Asperger või midagi taolist. Tema-mehikene nimelt kiidab endiselt paljude asjade kohta, et muidugi oskab, ta ju koolis õppis! ja kui ei oska, siis ei oskagi. Loodusõpetuses tuli joonistada männikäbi ja kuusekäbi. Tõin oma käbikollektsiooni kohaliku päritoluga eksemplarid välja, palun väga, see on männikäbi, see on kuuse küljest, vaata, joonista. Unistaja vahtis veerand tundi nõutult käbi ja mind (mina muudkui julgustan, et vaata, mis kujuga käbi on, võta pruun pliiats ...), lõpuks tulid pisarad ja kurtmine, et ta ju ei oska käbi joonistada!
Kui JJ-le tuli mingil hetkel öelda, et joonista mitte seda, mida tead, vaid seda, mida näed - et mitte autouksi läbipaistvaks, pedaalid ja puha, vaid mõtle, kas autot väljast vaadates on pedaale ja istujate jalgu näha -, siis Unistaja on ilmselt mingil ajahetkel õppinud joonistama matkides. Nii, nagu ta teeb üldse paljusid asju. Lasteaias oli üks imelise joonistamisanniga poiss, tema pealt vaatas Unistaja, kuidas joonistavad lapsed, ja muidu joonistab Vanaisa poistele igasuguseid lugusid, ilmselt on Unistaja ka Vanaisa pealt õppinud, kuidas joonistatakse. Lammast ja puud oskab Unistaja küll vaba käega joonistada, seda on ta minu pealt õppinud. Kõike muud joonistab ta kramplikult detailselt ja murega, kas sai ikka päris õigesti - sest joonistamisanniga poiss oli ka osav kopeerija (null loomingulisust, ütles Lasteaiaõpetaja) ja Vanaisa joonistab, noh, nagu vana joonestaja ikka, ülitäpselt. Unistaja ei olnud kunagi näinud, kuidas keegi joonistab käbi, järelikult ei oska ta käbi joonistada. Suure pingutuse peale tekkis ikkagi vihikusse pruun ovaal ja minu käsu peale ka soomuste siksakk. Kuusekäbi missugune!
Muidu on nii, et JJ saab kohevarsti matemaatika esimese poolaasta töövihiku läbi ja loeb oma lõbuks raamatut "20 000 ljööd vee all", Unistaja õigekiri on endiselt veatu ja temalgi hakkab matemaatika töövihik läbi saama. Koolivaheajal teeme palju kunsti, sealhulgas etteantud esemete joonistamist, muusikaõpet ja inglise keelt.
Ah Lillebror? Talle tuleb osta uus töövihik, sest "Koolieeliku matemaatika" nutivihikud on läbi ja Lillebror kurdab, et kole lihtne oli. Issi prindib talle aeg-ajalt arvutamist 20 piires, läheb endiselt hästi. Tänases Piiblitükis kippus tõotatud maa küll töötatud maaks muutuma, aga lugemine edeneb ka üpris kenasti. Omast vabast tahtest tegelevad noormehed eelistatavalt kehalise kasvatuse ja tehnoloogiaõppega, meil seisab garaažis üks vana auto (aku on maha võetud, pole tarvis muretseda!).
No comments:
Post a Comment