Sunday, February 8, 2015

Nädala kokkuvõte

Et kui ma neid aruandeid juba kirjutan ...

Eelmise nädala lõpus käisime teatris "Helisevat muusikat" vaatamas. Ilus oli.

Jõugu Juht kirjutas kas esimese või teise täiesti veatu etteütluse. Nii tema kui mina olime väga rahul.

Unistajale pole meie viimase aja keskmisest kiirem elutempo sobinud, ta unustab rohkem kui varem. Samas toimub omendamises siiski teatud areng, ainult et mitte alati oodatavas tempos.

Reedel tutvusime Unistaja Uue Sõbraga, kes käib esimeses klassis. Unistaja klapib üldse esimese klassi lastega palju paremini kui enda aastakäigu omadega või lausa vanematega ... eks see tema arengu eripära ole. Uus Sõber oli igatahes märkimisväärselt mõnus poiss. Kuna viisime teda koju, lehvitasime ka tema aknal oodanud emale - temagi tundus kena inimene.

Lillebror valis endale iselugemise-raamatuks Epp Petrone "Jassi passi". Lappasin selle ise läbi, muidu pole raamatul viga, aga ühe koha peal on ootamatult ja mulle tundub ka, et täiesti süžeesse sobimatult sisse torgatud sunniviisiline s*ksuaalkasvatus. Ma ei kujuta ette, kus kodus räägitakse kuueaastastega igapäevaselt seemnetest, mida issid emmede sisse panevad, aga igal juhul on loomulik rääkida palju varem kängurumaast Austraaliast (mis mõttes Jass ei mõtiskle, kuidas isal seal kängurude keskel on, ja mis mõttes ta ei lappagi emaga õhtuti atlast?) kui lapsesaamisest. Oleks siis, et raamatu lõpus sünniks väike õde või vend. Epp Petrone Ameerika-raamatud mulle muidu meeldivad, ja Minu-sari üleüldiselt ka. Eks näeb, mida Lillebror arvab, kui lugema hakkab.

Täna käisime pärast kirikut kinos. Jõulueelse lauamänguostmise käigus saime kaks tasuta kinopiletit, mis tuli nii umbes enne veebruari keskpaika realiseerida. Mees uuris ja ostis kolm juurde, filmiks valis "Paddingtoni". Minu poolest võinuks seda kohe otsast peale vaadata. Kohev karu, ilusad linnavaated ja kummalised kampsunid. Dressipluusistatud ja (tööl) kostüümistatud eestlastega harjununa ei saa ma kuidagi aru filmides kujutatavast inglise elustiilist. Kas tõesti kantaksegi igapäevaselt selliseid kampsuneid, juuakse teed paksukõhulistest teepottidest ja elataksegi sellistes kodudes? Nüüd me küll teame, mida vahimehed oma kõrgete mütside all peidavad (võileiba) ja et üks marmelaadivõileib sisaldab piisavalt vitamiine ja mineraale, et karule jätkuks terveks päevaks. Lapsed olid ka rahul, ainult Lillebror leidis, et olukord läks karu jaoks vahepeal liiga ohtlikuks.

3 comments:

  1. Tead ma hakkasin kohe internetist pilte ja youtube klippe otsima, et näha mis kampsunitest sa siin räägid :).
    Kui ma filmi kinos vaatamas käisin siis ei jäänud mulle mingid erilised kampsunid silma seega eeldan, et ju siis oli tegu millegiga meile täiesti tavalise nähtusega. Seda ma tean, et tumesinine eest lahtikäiv kampsun mida perepoeg filmis kandis oli kuulsa rootsi firma Polar o pyret selle talvehooaja toode ja kõigile soovijatele poest kättesaadav.
    Ülejäänud riietusesemed ei tundunud mulle kuidagi erilised. Lastel tavalised riided ja erakooli vormid, emal tavalised riided, pereisal ülikond ja igapäeva riided. Tegu kõige tavalisema kõrgklassi perega.

    Samas kui aus olla siis siin ei pööratagi kellegi riietele mingit erilist tähelepanu. Iga üks käib riides nii kuidas ise soovib ja kuna kõik on harjunud igasugu hulle igepäeva pildis nägema siis mingid erilised kampsunid ei jäägi kuidagi silma. Isegi kui mõned vanemad tulevad hommikuti lapsi kooli tooma pidzaamapükste ja toasussidega siis keegi ei imesta. Hullemaidki asju nähtud :)

    Mis puutub teepottidesse siis kohe kindlasti on peresid ja inimesi kes joovad teed paksukõhulistest teepottidest ja see kodu ei olnud minu silmis ka midagi erilist. Eriline vaid ehk oma hinna poolest, sest eks ühe sellise maja eest pea ikka tublisti mitu miljonit välja käima. Loomulikult ei näe kõik sel tänaval asuvad majad sellised välja, aga kohe kindlasti leidub ka kodusid mis sarnased filmis oleva koduga. See pööningul olev ümmargune aken on muidugi natuke liiga romantiine ja ma arvan, et enamus selliseid pööninguid on väljaehitatud ja modernsemaks muudetud, aga väga võimalik, et kellegi rikka vanainimese kodus ka sellist romantilist pööningut veel leida võib.
    Nii, et minu silmis ei olnud tegu millegi erilisega. No ja lõppude lõpuks oli tegu ju ikkagi filmiga mitte päras eluga. Ega meil siin ju selliseid karusid ka tänavatel just ringi ei liigu :) Eks filmis oli ka seda inglaslikust kõvasti üles krutitud, kuna film ju ikkagi tehtud üle maailma väga tundud inglise klassikalise raamatu põhjal.

    Minule jäi pigem silma ja tundus väga vale ning võltsina see filmi lõpus olev lumesadu.
    Aga film ise oli mõnus. Mulle endale meeldis väga see filmi alguses nähtud marmelaadimasin :)

    ReplyDelete
  2. Aitäh seletamast. Mulle meeldis ka marmelaadimasin, aga see ei olnud Inglismaal.

    Et lapsed käisid ilmselt erakoolis ja maja oli oi kui kallis, oli mulle ka kohe selge. Mida Sina nimetad ema "tavalisteks riieteks", torkaksid siin vähemalt mitme inimese seljas korraga kohe kindlasti silma, eriti need kampsunid ... No ja "normaalne" eesti kodu, vähemalt selline, nagu sisustusajakirjad soovitavad, on valge ja sirge ja ilma igasuguse niknäkita. Ümmargust akent ma muide ei märganudki, igasuguseid aknaid on ju olemas.
    Aga kui ma nüüd järele mõtlen, siis "minu" peres Iirimaal - ja see oli 17 aastat tagasi ja iirlased ei ole ju tegelikult inglased - olid ka lillelised teepotid ja mustrilised seebipudelid ja punane vaipkate trepihallis, ühesõnaga, sellised kooslused kodus, mida ükski enesest lugupidav põhjamaine sisekujundaja heaks ei kiidaks. IKEA sirgjoonelise masstoodangu taolisi asju nagu ei ole meeles. Ju siis britilik maitse on ikka midagi märgatavalt ilusamat kui "põhjamaade stiil" ...

    Noh, Bridget Jonesi esimese filmi lõpus sajab ka lund. Usun, et mõnikord sajab lund Londoniski - või on kunagi sadanud. Ajastu küsimus jäi üldse segaseks,12- 13 aastat tagasi kandis isa stiilipuhtaid seitsmekümnendate vuntse, aga ema kasutas HP sülearvutit ... Mitte et see oluline oleks.

    Ma tõesti usun, et teil seal karud tänavatel ringi ei jaluta, ma nimelt kardan karu. Meie kodu juures esineb karulist tegevust kahjuks üsna tihti.

    ReplyDelete
  3. Oi,sa ajad asja nii põnevaks, et ma tahan seda filmi kohe uuesti vaatama minna :)

    Ära valesti aru saa, siin on ikka ka väga moes selline 'põhjamaine' sisekujundus ja ka IKEA sirgejoonelisi massitoodangut on jalaga segada. IKEA tooted kuuluvad küll rohkem tavainimeste kodudesse, Londoni rikkurid IKEA 'rämpsuga' omi kodusid ei sisusta :) No ja kodusid on tõesti väga erinevaid, praegu ikka rohkem moes selline nii nimetatud minimalism stiil aga kui sa ikka elad mingis idüllilises cottage-s siis on loogilisem, et kodu stiiliks on country style. Samuti oleneb ju mis suurusega su kodu on. Sellises tavalises majas kus meie elame, et sobiks minimalism kuidagi ei maja ega pereeluga kokku. Eestis on ju ka iga kodu ikka oma stiilis, kuigi sisekujundus ajakirjad võib olla anamuses vaid ühte stiili kodusi reklaamivad.
    Ma panen siia ühe lingi Londoni kinnisvara lehelt
    http://www.rightmove.co.uk/property-for-sale/London-87490.html?sortType=6&minBedrooms=4&index=10
    Seal saad vaadata Londoni hindu ja kuidas majad seest välja näevad. Otsingust saad ise reguleerida kas tahad näha eelisjärjekorras kõige kallimaid, kõige odavamaid või hiljuti turule tulnud maju. Kõige kallimad majad on siis sellised mille hinnad on 38 miljoni naela ringis :)
    Ja siis vaata kinnisvara hindu Londonist väljas pool
    http://www.rightmove.co.uk/property-for-sale/Ramsgate.html?minBedrooms=3&displayPropertyType=houses&oldDisplayPropertyType=houses&index=10
    Seal on võimalik osta vähema raha eest mis meie väike 3 toaline maja siin maksab 7 või enama magamistoaga iludus.

    Muideks Paddingtoni filmis oleva maja stseenid ei olnud kõik selles majas filmitud. Osa tube olid lihtsalt maketid kuskil stuudios :)

    Lund ikka vahel sajab ka Londonis, aga noh need filmi lumed on ikka nii selgelt filmi lumed ja panevad tahtmatult muigama. Eriti kui see lumi filmides just jõulude ajal sadama hakkab.

    Ema oli filmis lihtsalt sellist hippy stiili. Ei midagi unikaalset Londoni tänavapildis. See muidugi ei tähenda, et sellised kampsunid sulle igas metroojaamas vastu kõnniksid, aga kui keegi nii riides on siis ei ole midagi mille üle imestada.

    Ajastu filmis oli tänapäev. Seda oli näha modernsetest punastst bussidest ja metroo pileti tõketest. Need on alles hiljuti kasutusele võetud. Aga ma pean ikka seda filmi uuesti vaatama, et proovida näha neid asju mis Sulle, kui eemal elavale inimesele, nii erksalt silma jäid :)

    ReplyDelete