Aga veel rohkem tahan ma, et mu seni veel olematu tütar võiks elada ühiskonnas,
- kus noore tütarlapse (kogemata) paljas taguots või paigaltnihkunud dekoltee ei anna kellelegi luba selle tütarlapse suhtes inetult käituda;
- kus ükski ema ei vaimustuks oma varateismelise poja valimatult avalduma hakkavast s*ksuaalsusest: "Ta on nii äksi täis, temast on saamas mees!";
- kus vanaemad ei räägiks veel mähkme-eas poja-ja tütrepoegade kohta: "Ta on nii kena poiss, kui tema kord tüdrukuid murdma hakkab, siis ..."
- kus kõigile täiskasvanutele oleks selge, et kooliealine poisterahvas ei puuduta väikest tüdrukut muidu, kui sülle/kukile tõstmise eesmärgil või üle tee minnes käest kinni võttes.
- kus kodud, õpilaskodud, asenduskodud ja suvelaagrid oleksid laste jaoks turvalised kohad.
Ülaltoodud emade ja vanaemade tsitaadid on paraku päriselust pärit. Minu lugupidamine niisuguseid seisukohti väljendavate isikute suhtes on ... napp.
Muide, kõigi eelduste kohaselt ei saa minu tulevase tütre nimeks Liisa. Aga kesse teab, Bullerby lapsed ja üks erakordselt armas tüdrukukene Õpetaja Taaviemme klassis ... Kõik võib olla. Igatahes tahan ma hoolitseda selle eest, et võimalikul mitte-Liisa aluspesu muster oleks eksponeeritud vaid väga valitud isikutele väga vähestes olukordades. Vahetund koolikoridoris nende hulka ei kuulu.
No comments:
Post a Comment