Lootus kolme- ja poolepäevasele rahulikule-rutiinsele elule kadus täna hommikul kell 8.19.
Kõik olid riides. Lastele sügisese ilma puhul mütsid pähe pandud. Trennikotid kaasas. Ennelõunaseks iseseisvaks harjutamiseks lihtsad kordamisülesanded olemas. Istusime autos, rihmad kinni, päevaplaan paigas ...
Auto ei lähe käima. Ei lähe esimesel, teisel, kolmandal ...
Lõpuks tulime pahuralt tuppa tagasi. Otse loomulikult oli ainus hommikune buss viis minutit tagasi ära läinud. Mina kirjutasin õppealajuhatajale. Mees helistas Vanaisale stardiabi mõttes ja autospetsialistile nõuande mõttes. Guugeldasime selle mudeli kaitsmeid ja muid asju, sest ega 20 aastat vana autot ostes mingit manuaali kaasa ei saa. Lapsed sõid krõbinaid - pidanuks sööma putru Vanaema juures - ja asusid oma õppetükke tegema. Mees käis ümber auto. Kui Vanaisa saabus, käisid kaks meest ümber auto. Diagnoos (tänu autospetsialisti nõuandele): bensiinipump. Ah sa piiks.
Samal ajal toimus toas Draama, sest Unistaja ei saanud aru, mida temast tahetakse. Ülesanne inglise keeles töövihikust: kirjuta eelmise ülesande laste nimed tähestiku järjekorras. Ette on antud punktiirid ja igaks juhuks ka numbrid 1, 2, 3 ja nii edasi. Unistaja loendab hoolikalt tähti, jätab tühjaks kõik numbri järgi tulevad tähed, millele nime ei ole, ja tuleb rõõmsalt poolikut ülesannete ette näitama. Mina ohkan, seletan uuesti, ütlen, kustuta need ära ... Natuke aega hiljem saabub Unistaja, olles kirjutanud nimed veel valematesse kohtadesse, ja küsib õnnetult, millised tähed loevad, kas ainult esimesed või tuleb nimede seest ka otsida? !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Unistaja nuuskas nina põhjalikult ära ja tegi lõpuks ka seda, mis ülesandes oli küsitud. Ometi peaks ta teadma, mis on tähestikuline järjekord ...
Varsti tuleb Vallakeskusesse buss. Tuleks vist minema hakata, saaks vähemalt tööpäeva tagumises otsas osaleda.
No comments:
Post a Comment