Sel nädalal on sadanud kuidagi ebaloogiliselt palju vihma ... või õigemini on sadanud vihma ebasobivatel hetkedel.
Kõige ebasobivam hetk vihma sadamiseks oli kindlasti Unistaja ja Jõugu Juhi esimene vibulaskmise trenn. Poisid olid õnnelikud ja põnevil, vanemad lõdisesid vihmavarjude all. Homme jälle, aga seekord, palun, ilma vihmata ja vihmavarjudega lapsevanemaid pole ka ilmselt enam juurde vaja.
Seoses trenniga ostsin elus esimest korda poest dressipükse. JJ number oli olemas, Unistaja suurus tuleb veel leida (jah, spordipoest leiaks kindlasti, aga ma tahan, et asja olemus ja hind oleksid omavahel sobivas suhtes, st püksipaari hind peaks jääma alla 5 euro).
Veel saime sel nädalal endale taas 9-aastase lapse. Kujutage ette, teisipäeva õhtul oli veel kaheksane, aga kolmapäeva hommikul juba üheksa! Vanavanemad käisid külas. 9-aastaseks saamine on meie peres ka see hm, maagiline piir, kust alates on lapsel õigus lugeda Harry Potteri raamatuid. Unistaja on juba neljandat peatükki lõpetamas ja oma eluga lõpmata rahul. Ma ei pea Potterit küll maailma lastekirjanduse parimaks teoseks, sest "Puhhi" ei ületa miski, aga kui Unistaja hakkab selle raamatu abil normaalse tempoga lugema, siis on ju tore.
Jõugu Juhil on läbitud esimesed prantsuse keele tunnid. Ta oskab nüüd prantsuse keeles tervitada, tänada, vabandada ja hüvasti jätta, koos sobiva pöördumisega - proua, härra või preili.
Oleme lisaks prantsuse keelele muidugi muud koduõppimist ka teinud. Läheb, tänan küsimast, nagu lepase reega mööda kraavi äärt ... või vahel ka üle kivide ja kändude, kui Lillebror peab ilusasti joonistama või Unistaja arvutama või JJ õigekirjale tähelepanu pöörama. Küll arenevad.
Veel oleme kohtunud nii kenade kui natuke vähem kenade inimestega. On üks palvelaul, kus on palutakse ee tunnetust ja arusaamist, "et ma inimestes, kaugeis, lähedastes, tunneks ära Sind." Ehk siis Jumala nägu, eks ole. Oleks tore jah, kui nii kaugeis kui lähedastes kui ka päris kaugeis - või kaugelttulijates - võiks alati ära tunda Jumalat. Oleks palju ilusam.
No comments:
Post a Comment