Wednesday, October 28, 2015

Kaos lastetoas ja miks see nii on

Meie lastetoas valitseb suurema osa ajast täielik kaos. Kusagil ripendab kellegi pidžaama. Siin-seal on mänguasjad maitsekalt segatud juhuslike sokkide ja surnud pabertaskurättidega. Kindlasti on keset põrandat pooleliolev Legoprojekt. Vaatepilt on kokkuvõttes kole.

Probleemi põhjus number üks on minu isiklik äärmine vastumeelsus koristamise suhtes. Ma ei salli koristamist ja kasimist põrmugi. Muidugi, ma kasin aeg-ajalt üldkasutatavaid ruume - vastavalt nende määrdumusastmele ja külaliste saabumisele, sest meie võime oma kõntsas elada, külalised pole seda jubedust küll millegagi ära teeninud -, aga mingit regulaarset koristamise-aega või oh õudust, laupäevaennelõunast koristamist meil ei ole ega tule. Punkt.

Koristamatusest olulisem põhjus on, et kolme poisslapse peale on kogunenud umbes miljon mänguasja, mille hädavajalikkus avastatakse peamiselt siis, kui ma neid garaaživiimiseks/äraviskamiseks sorteerima hakkan. Oi, meil ei olnudki meeles, et nende asjadega oli tore mängida! Pealegi tuleb mõnikord külla väike OO, kes on beebimänguasjade-eas ja tema jaoks tuleb ju ometi asju alles hoida!

Kolmas ja kõige hullem põhjus on, et ma ei salli (lisaks koristamisele) ajutist mööblit. Meie magamistoa riidekapp kingiti nii umbes 1935. aastal mu vanaemale pulmadeks. Raamaturiiulid tegi Mees ise, täispuidust, mõttega, et need sobivad kõikjale ja kestavad umbes igavesti. Laste kolmekorruseline nari on kapitaalne ja täiskasvanute mõõdus, tellisime just sellise, mis kestaks ... noh, ka umbes igavesti. Tüüpiline lastetoamööbel, mida poest saab, on aga miski saepuruplaadist jubedus, mis ei olegi mõeldud kauem kestma kui lapse teismeliseks saamiseni. Disaini poolest on need riiulisüsteemid kah ... lühiealised. Nii et meie lastetoas ongi mittekasutatavast uksest sisseehitatud raamaturiiul, hiiglaslik nari, kapitaalne kummut ja kirjutuslaud, kah sisse ehitatud - Mees tegi. Ihupesude jaoks on mingi inetu sahtliline, aga see vähemalt ei ole muust mööblist väga erinevat värvi. Mitte ühtegi mänguasja-panipaika ei ole, kui karja plastmasskaste mitte arvestada. Viimased tekkisid majja nii, et mingi hetkeni polnud meil üldse kaste, siis olid pappkastid ja siis näppis Unistaja pappkastid peenikeseks puruks. Mina ahmisin õhku ja palusin, et Mees Linnast kähku midagi tooks. Noh, ta käis Jyskis ... ja nii meil need koledad, kuid hädapärast kõlbulikud kastid ongi. Paraku ei õigusta see süsteem ennast enam ammu.

Vaadates asja positiivset külge, autodega ei mängita meil kah enam ammu ja tegelikult ei sobi peale Legode suurt mitte ükski mänguasi, nii et pole erilist hirmu, et pudipadi juurde tekiks. Kui ainult olemasoleva kraami kuidagi süsteemi ja ära paigutada saaks ...

Olen avatud ideedele, kuidas tekitada täispuidust, isevalmistatav (sest tellimine ei ole hetkel eelarves) panipaik/kapp/riiul/misiganes lastetuppa, kus on umbes kaks meetripikkust vaba seinaosa, mille kohal seinal peaks olema ruumi ka Mendelejevi tabeli, maailmakaardi, mõne loodusplakati ja noolemängu tarbeks? Ühtlasi peaks see mööblitükk sobima kuhugi ka nii umbes viiekümne aasta pärast, sest mööbel tehakse päriselt ka igaveseks ja pärandatavaks või vähemalt laste poolt retro-nime all edasimüüdavaks. Kui tuleks mõni hea mõte, siis saaks selle ju plaani võtta. Omalt poolt luban, et jätkan külmkapi otsast alustatud projekti "sodi majast välja" ja loobin halastamatult minema kõik mõlkis mudelautod ja ilma kõrvadeta käpikjänesed, mille olemasolu keegi enam õieti ei mäleta.

5 comments:

  1. Minu laps on küll alles väike aga segadus sellest hoolimata suur. Eriti kuna ma ka väga kraamimist ei armasta ja põrandat katvasse mänguasjakihti lükkan käimiseks rajad sisse :)
    Aga teie laste kolale saaks ju teha puidust kastid, näiteks ratastel. Kui majas veidi lauamaterjali ja akutrell on siis üsna lihtsalt teostatav. Need sahtlid/kastid võiks olla piisavalt kõrged, et nende kohale teha laud/riiul. Nii jääks sein Mendelejevi jaoks vabaks, ruumis üles üks lisatasapind juures ning kui sahtel on laua alla lükatud on põrand vaba. Ma ei tea muidugi kui arusaadav see kirjeldus oli aga mul on endal küll pilt silme ees :)

    ReplyDelete
  2. Aitäh, kirjeldus oli arusaadav küll. Puust, ratastel kast oli minul kunagi voodi all. Mind oli üks, aga kola vist veel rohkem kui poistel praegu, enamik kolast enamasti mittevajalik. Kui siis mõni "vajalik" ese sinna voodialusesse kasti sattus, pahandasin mina, et ma pidin sealt otsima, ja pahandas Vanaema, et kogu põrand on kastisisuga üle puistatud ...
    Mul on tunne, et enne mis iganes mööbli juurdetekitamist peame kõigepealt tuvastama asjad, mis üldse väärivad lastetuppa jätmist. Siis võiks küll tekitada külaliste-kasti (OO ja teiste küllasattuvate väikevendade jaoks) ja paar tõesti vajalike asjade kasti.

    ReplyDelete
  3. Me ka üldiselt täismöödus pärismööbli pooldajad lastetoas. (Hiljuti aga saime väiksemate tuppa lastemõõdus mitte täispuidust riidekapi ja see sobis hetkel korraks paremini, kui oleks arvanud.) Sorteerimine on tõesti vist kõige alus ja korra vundament! (Khm, teoorias olen ma tugev.) Meil on kasutuses ja osutunud igati toimivaks kombinatsioon lahtistest riiulitest + kummutilaadsetest kappidest süsteem mänguasjadele. Ratastel kastid on ka tegelikult, aga mitte sellised kus suvalised asjad koos on, vaid ainult 1 mäng korraga nt puidust raudtee. Meil üldse ei mängita asjadega, kui need segapudruna on. Aga kui lahtises riiulis on kena korvitäis loomi, kastike klaaskuule ja karbike oletame, mängutoite, siis mängitakse. Ja riiul paistab korras. Kummutilaadsed kapid on kasutatud asjade poest ja puidust, seal hoiame sahtlitäit legoklotse, teist sahtlitäit nukumajakraami jne. Lahtised riiulid on enda või vanaisa tehtud ja samast kasutatud kraami poest. Ja muidugi lähevad kastide sisud vahel sassi, asjad vedelevad maas jne, aga koristada on lihtsam tunduvalt! Soovitaks ehk majapeal ringi vaadata, kas mõni olemasolev madal kapike või sahtlitorn ei mahu selle meetri peale ära, nii et mänguasjad annaks sahtlitesse sorteerida.

    ReplyDelete
  4. Rotatsioon aitab. Kas majapidamises mujal ruumi on? Mina viin aeg-ajalt laste toast asju pööningule ära. Suvaliste kastidega (ehkki eelistan selliseid, mida saab mugavalt üksteise otsa ladestada). Lapsed siis aeg-ajalt avastavad neid ja tarivad tagasi.

    Aga poisslapsed ja kord... Me kogume vanapaberit. Lapsed eile avastasid selle (mitte et vastav kast neil kogu aeg nina all ei oleks). Nüüd on 5a ja 8a veetnud poolteist päeva sealt paberit välja sortides, lõigates, liimides ja kokku teipides. Tulemuseks väga äge kollaaž. Samas on pool kodu vanapaberi lõikeid täis. Ehh..

    ReplyDelete
  5. Jah, rotatsiooni me oleme proovinud. Ruumiga on meil nii, et põrandapinda on peaaegu lõputult, kapiruumi minimaalselt. Seetõttu on olemasolev vaba põrandapind nimega "kantselei ja tagumised ruumid" kaetud ühtlase umbes meetripaksuse kultuurikihiga, noh, umbes nagu "Akne" koomiksi Jeremy toas.

    ...

    Jah, ma peaksin korrahoidmise küsimuses kõigepealt peeglisse vaatama.

    Tegelikult toimus eile tavalise külaliste-eelse koristamise käigus spontaanne sorteerimine ka ja mõningate ohete saatel saavutasime kotitäie prügi. Asi areneb.

    Paberitükid on meil huvitaval kombel kõige lihtsamini prügikasti jõudev kraam, ilmselt on abiks ahiküte - kui muude asjadega tekib veel küsimus, kuhu praht visata, siis paber läheb alati pliidi kõrvale korvi. Lapsed teevad ise tuld ka, kui tarvis on, ju sellepärast on see seos nii tugevaks kujunenud.

    ReplyDelete