Thursday, February 25, 2016

Ja kuidas me nüüd koduõpime

Sügisel läks meil koduõppimine päris hästi, kuni ma haigeks jäin. No ja siis tulid jõulud ja Jõugu Juhi sünnipäev ja reis ja mingil hetkel tundsin ma tõsist paanikat - me oleme koolirütmist hirmsasti maas!

Nüüd on rutiin tagasi. Halleluuja. Mõnes aines oleme koolirütmist eeski ja see mulle sobib. Muidugi ei sobi mulle põrmugi vajadus koduõppelaps juba mai alguseks valmis õpetada, sest hinded tuleb kätte saada samal ajal, kui teised. Ma võiks oma koduõppelapsed südamerahus viia vastama viimastel jaanipäevaeelsetel tööpäevadel, mil paljudel õpetajatel on kabinet läikima löödud ja kevadised koolitused läbi. No aga EHIS ja arvestuse pidamine ja missulapselsiisvigaonettaõigeksajakshindeidkättejapuhkamaeisaa? Puhkama, eks ole - et sügiseks kõik viimseni ära unustada. Paljude muude riikide lühike suvevaheaeg on küll nõme, aga omendamise seisukohast väga mõistlik. Meie koduõpime ilmselt aasta ringi, eelmine suvi näitas, mida suvevaheaja pidamine laste oskustega teeb - mitte midagi ilusat.

Minu praegune plaan on tirilimps-poolteist töövihikud läbi longata ja pärast iga töövihikuga lõpetamist vastava aine õpetajale laps ette näidata. Vahetult enne ettenäitamist jõuab siis veel korralikult üle korrata ja lappida need lüngad, mis võib-olla on kogemata sisse jäänud. Näiteks inglise keeles on Unistaja täpselt viis unitit klassist ees, heal juhul saab aprilli alguses või nii ära vastata ja siis on selle asjaga selleks õppeaastaks ühel pool*. Jääb rohkem aega teha näiteks kunstitöid, mida me praegu kohe üldse ei tee. Kuidagimoodi ei sobi, noh. Ajaliselt ja jaksu mõttes ja korralduslikult. Hm, äkki teeks kevadel ühe kunstinädala, käiks kuskil muuseumis või galeriis päris kunsti vaatamas ja üldse? Sest niisama-piltide joonistamine teemal "Lapsed lombi ääres" on kuidagi nagu nüri.

On selge, et mõnes aines jääb mõni oskus puudu. Jõugu Juhi õigekiri on endiselt väga loominguline. Unistaja ei oska endiselt teksti põhjal ise lauseid moodustada. No ja Lillebrori tähed ajavad mul juuksed püsti. Ärge öelge, et ta on veel nii väike, te ei ole neid tähti näinud. Mis siis. Peamine on areng. Natuke ikka areneme ka. Me vähemalt püüame. 

________
*siis me hakkame temaga mingit inglisekeelset raamatut lugema, aga töövihik ja vastamine = kooli jaoks õppimine on siis valmis, ma loodan.

No comments:

Post a Comment