Just siis, kui tundub, et kõik peod ja muud üritused on selleks korraks möödas (meie pere sünnipäevade-poolaasta sai just läbi), elaks nüüd rahulikult ja mõnusalt, paneks tomatiseemned potti ja käiks vahel Vanaisa taastusravihaiglas vaatamas ... kirjutab mingi leedulane ja küsib ennast koos nelja sõbra ja pereliikmega meile kolmeks ööks ööbima. Sohvasurfajad, noh. Kuigi ma pean sohvasurfamist ja senitundmatute sõprade toitmist täiesti loomulikuks elu osaks, loodan ma hetkel siiski väga, et äkki nad leiavad mingi natukegi tsivilisatsioonile lähemal asuva paiga, kust "terve päeva linnas olla", nagu nad kavatsesid. Ma olen nii tüdinud, et inimesed mu profiili läbi ei loe ... ja mitte keegi ilmaski ei usu, et me elamegi eikusagil. Kõik, absoluutselt kõik sohvasurfajad on siia saabudes silmi pööritanud ja oianud, et ausõna, sa rääkisidki tõtt, siin tõepoolest ei olegi linna ega küla ... kaasa arvatud need, kes on koha ülevaatamiseks näiteks Google Mapsi abil meilt täpsed koordinaadid saanud. Retooriline küsimus: miks peaks keegi väitma, et ta elab eikusagil, kui see tõele ei vasta?
Õnneks meeldib enamikule sohvasurfajatele ekstreemturism metsade vahel, mustikakorjamine ja arusaamine, et ka keset metsa võib olemas olla WiFi, kolinaga kemps ja kuum kohvivesi.
Kirjutasin leedu poisule, et lugegu palun profiili ja vaadaku kaarti ja mõelgu veel, äkki on tal ikka Linnas mõnusam.
Eelmine huviline oli muide Moskvast pärit palverändur, kes soovis hääletada meile ja meilt ära ... õhtul kell seitse. Veebruaris. Eesti talves. Meie juurest sõidab päevas mööda vast kümme autot. Ka see palverändur ei tahtnud kuidagi uskuda, et me ei elagi suure maantee vahetus läheduses. Ma loodan, et ta sai oma rännaku väheke turvalisemal moel rännatud.
Nii me loobumegi uutest sõpradest, kes oleksid kindlasti igaüks omal moel põnevad - me lihtsalt ei asu neile sobivas kohas.
No comments:
Post a Comment