Monday, March 7, 2016

Valikute küsimus?

Üks sõber koolitab end parajasti väikelaste teemal ja rääkis koolituse muljeid. Kristlasena sai ta häiritud koolitaja väitest, et juba väikelastele tuleb rääkida, et iga inimene teeb oma valikud ise, tahab, suitsetab, tahab, joob, tahab, saab mõrtsukaks ...

Ma ei ole sellel koolitusel käinud ega koolitajat näinud. Mul on ainult sõbra emotsioon ja see ei pruugi olla kõige täpsem kirjeldus koolitusel räägitust. Ühtlasi on mul ka Unistaja kunagine märkus noormeeste kohta, kes tänava ääres suitsetasid, kui mina arvasin, et äkki need ikka enam päris poisid ei ole. Unistaja arvas, et äkki nad on juba pätid ... ja Lillebrori Sõbra Õe suur pahameel suitsetajate suunas - kuidas ikka niiviisi võib! Mis neist lastest edasi saab, seda näitab aeg.

Küll aga ei usu ma, et väikelastele peaks üldse eraldi sallivuskoolitust tegema. Kui küsib, siis räägime, kuidas asi on. Kui laps ei küsi, ju see pole siis tema jaoks oluline teema. Ühtlasi usun, et lastele tuleb rääkida, mis on õige ... kui mitte muudmoodi, siis näidete abil seletada, miks minu meelest on õige ühtpidi ja mitte teistpidi.

Meie lastele on lihtne rääkida alkoholi kahjulikust mõjust - võtan lahti kooli lõpualbumi ja näitan lokkispäist poissi. Päris kena poiss oli, kui nüüd objektiivselt vaadata. Siis võime minna Unistaja Endise Klassivenna Maja juurde, mis Vanaema-Vanaisa majast kuigi kaugel ei asu, astuda üle tee ja piiluda üle aia seal toimetavat neandertaallast. Usute, et see on toosama kunagine kena poiss? Ei usu? Aga on, ausalt, on. Seda teebki alkohol inimesega. Kakskümmend viis aastat tagasi oli meheks kasvav nooruk, nüüd on kiilaspäine inimahv. Karta on, et igal eestlasel on mõni taoline endine või praegune tuttav.

Suitsetamisega on tegelikult ka lihtne - haiseb! Haiseb taevani! Just täna põrkasin oma hambaarsti taga otsides kokku ühe vuntsika valges kitlis härraga, kes ilmutas põhjendatud pahameelt minu vales kohas olemise suhtes, aga lehkas ... seda varbaküüsi krampiajavat kolkunud sigarettide lehka pole võimalik kirjeldada. Nagu Vasja viinapoe tagant, ainult ilma alkoholihaisuta. Ise veel õppejõud ... Kujutan ette, et haisemine* on nii mõnegi lapse jaoks olulisem argument kui tahmunud kopsud. Muide, ma olen gümnaasiumis tundi andes öelnud, et suitsuhaisuga minu tundi ei tule, minge ja jookske kolm ringi ümber kvartali, kui sellest lehast muidu lahti ei saa, higihaisu vastu pole mul midagi ...

Tegelikult on ju õigus neil kes ütlevad, et liigne ärakeelamine ainult suurendab uudishimu ja hirmutamine ei mõju ... aga niimoodi, elavate näidetega, vast ikka õnnestub suunata lapsed tegema õigeid valikuid? Vähemalt esialgu. Vähemalt hetkedel, mil grupi survet taga ei ole. Väiksematel lastel ju veel ei ole, vähemalt mitte selles küsimuses.

________
* suitsetajatel hakkab ka nahk eee spetsiifiliselt lõhnama. Kuidas ma tean? Hm, noorus, segased mittevajalikud mõttetud suhted ...

2 comments:

  1. Ma mõtlen seda valikute asja selles võtmes, et iga inimene vastutab enda tegude ja nende tagajärgede eest ise. St tahad, suitseta, aga siis lepi sellega, et tervis läheb käest, pidev hais on ümberringi, raha kulub jne. Tahad, valeta, aga siis lepi ka sellega, et keegi sind enam ei usalda. Jne.

    "Kõike võib, aga kõigest pole kasu."

    Ehkki sõltuvustega on kahjuks nii, et ühel hetkel ei suuda enam ise välja tulla, aga nende inimeste ring, keda see mingil moel puudutab-kahjustab, on märksa suurem kui see üks inimene ise. Just seetõttu on mõistlikum üldse mitte alustada.

    ReplyDelete
  2. Täpselt. Ma arvan, et seda tuleks ka lastele rääkida, mitte rõhutada, et kõik on okei, ükskõik, kellele see kahju toob.

    ReplyDelete