Thursday, April 28, 2016

Kuidas me keerulisest loodusõpetuse-teemast üle saime

Trehvasin hiljuti väitele, et s*ksuaalkasvatus võrdub rasedusvastaste vahendite tutvustamisega. Üks mu sõber märkis selle kohta, et avaramat silmaringi oleks vaja. Tõepoolest, niisugune seisukoht on minu meelest lausa kuritegelik - väide, et Püha Kondoom kaitseb alati ja igas olukorras kõigi haiguste, õnnetuste ja ootamatute raseduste eest, on kahetsusväärselt levinud ja põhjustab ikka ja jälle segadust ja muret.

Ma tean õige mitut last, kes on oma vanemate juurde saabunud kõigist vahenditest hoolimata ja mõnel juhul ka ema sellise terviseseisundi puhul, kus arstide väitel on rasestumine absoluutselt võimatu. Kõik need lapsed on, Jumal tänatud, sündinud abieludesse ja kooseludesse, kus veel üks laps või praegusel hetkel laps ei ole olnud katastroofiks. Aga kui nad oleksid tekkinud paaridel, kes võib-olla paarid ei olegi, ainult kogemata koos õhtut veetma sattunud inimesed? Või ülearu noored? Tean kaht niisugust lugu, mis lõppesid abordiga. Mõlemale noorele naisele mõjus see kogemus väga, väga halvasti. No ja paljuke mina neid olukordi tean ... Ja pärast ühe verinoore kuti sama noore, väga äreva girlfriendi apteeki rasedustesti (oli negatiivne) järele saatmist - sest kõigist teadmistest ei ole kasu, kui teismelised hormoonid üle pea kokku löövad ja järelemõtlemiseks aega ei ole, aga hiljem ühegi lähedase täiskasvanu käest nõu küsida ei saa, sest lähedasi täiskasvanuid ei ole olemas - usun ma veel kindlamalt kui varem, et kõigepealt tuleb lastega rääkida armastusest.

Võtsime Jõugu Juhiga loodusõpetuse õpiku ette. Unistaja ja Lillebrori ajasin igaks juhuks õue mängima - tõsiseid jutte räägime ühekaupa. JJ arvas, et äkki jätaks selle peatüki vahele ... Mina arvasin, et kehaosad on kehaosad, minu lapsepõlves oli mujal kui rannas palja kõhuga käimine häbiasi, aga näe, hiljuti oli see täitsa moes, äkki tuleb millalgi moodi ilma püksata käimine ... JJ kihistas naerda, siis luges info anatoomia kohta läbi ja täitis natukene töövihikut teemal "leia pildilt munasari". Uurisime erinevas arenguastmes beebide pilte. Rääkisin, kuidas seemnerakk on see, mis mõjutab, kas tuleb poiss või tüdruk. JJ arvas, et see asi on vist Jumala otsustada. Selle peale rääkisin mina talle kunstlikust viljastamisest ka, et kui inimesed lapsi ei saa, siis võib nii, aga see on kole keeruline asi ... JJ arvas, et see on küll huvitav, et inimesed on nii kaugele jõudnud, et oskavad lapsi ka rakkudest kokku panna. Aga kuidas varem ikka palju rohkem lapsi oli? Nojah, seal oli see kondoomipilt*. Ah neid ... asju on poes müügil ka. Pealegi on intiimsuhted enne abielu patt, teadis JJ. Laiendasin tema maailmapilti sel teemal juba õige mitmendat korda, et inimesed, kes Jumalast ja Jeesusest ei hooli, ei pea seda patuks, ja eks see on nende enda asi, pealegi tuleb kõigepealt saada tuttavaks Jumalaga ja alles siis hakata mõtlema, mis meil nüüd patt ongi ... Aga jah, lapsesaamise vältimiseks on erinevaid meetodeid, tabletid ja päevade lugemine, ega see munarakk igapäevaselt kah ei tule ... Veel panin talle südamele, et paluks kondoome, kui neid peaks kuskil jagatama,  mitte õhupallina kasutada nagu mõned lapsed vahel teevad ("Mii-daa?" küsis JJ), see on rumal - võtame ikka päris õhupalli. Ja mis on kõige tähtsam asi selle teemaga seoses? JJ arvas, et noorematele vendadele ei tohi rääkida. Mina arvasin, et parem on, kui lapsed üldse sellest omavahel ei räägi, teadmisi ja arusaamist jääb puudu. Küsitagu emmelt, issilt või kelleltki sümpaatselt abieluinimeselt kirikus, 19-aastaselt sõbralt parem mitte ja vanaemalt palun üldse mitte, vanaema minestab ära. Mhmh, ja vanaisa hakkab pahandama, arvas JJ. Lõpetuseks ütles JJ: "Ma sain aru küll, aga mulle ei meeldi see teema." Nojah, ega riikliku õppekava vastu ei saa.

Oli ilmne, et JJ-d puudutab perekonnaõpetus praegu eelkõige selle sotsiaalsest aspektist - kuidas leida sobiv kaaslane, mis vanuses kaaslast otsima hakata, kuidas oma elu abieluinimesena korraldada? Loo neistsamadest verinoortest lastest, kes musitamise käigus enam pidama ei saanud ja pärast mures olid (ja emme poiss-poole hiljem lühidalt läbi pragas, et ärgu see enam ühtegi tüdrukut niimoodi muretsema pangu! Kui poiss tahab olla mees, tuleb võtta ka täismehe vastutus! - tütarlapspool sai oma suures mures isegi aru, et mõtlematutel tegudel võib olla soovimatuid tagajärgi), kuulas ta küll kenasti ära, aga oli selge, et praegusel hetkel ei sobitu see kõik vähimalgi määral tema maailma. Kui ma mõtlen tagasi kõigi "oma" 11-aastaste peale ... jah, paar eksemplari on olnud küll, keda see temaatika võis puudutada. Paar paljudest. Kõik need paar või mitu on olnud emotsionaalses mõttes hüljatud lapsed. Ema on mõnikord nime poolest olemas olnud, võib-olla mingi isa aseaine ka, aga tegelikult on kodustel täiskasvanutel olnud kontrolli - ja rahamasina-funktsioon. Kogu oma s*ksuaalkasvatuse ongi need lapsed saanud kondoomireklaamidest - aga armastus, usaldus, kindlad kokkulepped, vastutus, millest me kodus üsna sageli räägime, kui jälle jutuks tuleb, mis asjaoludel kellegi sõbra vanemad omavahel tuttavaks on saanud või et eelpoolmainitud 19-aastasel sõbral on juba kindel pruut ...? Ma ei tea, kuidas Õpetaja Õunapuuhaldjas koolis neljandale klassile inimese paljunemisest räägib, aga teda tundes ma usun, et ilusasti. Rõhuga vastutusel ja armastusel.


____________
*muide, see pole ainuke puudus, mis sellel töövihikul on ... müüt, et kooliõpikutes ei ole vigu, on kahjuks puhtakujuline müüt, mida millegipärast laialt usutakse.

2 comments:

  1. Aitäh selle postituse eest! Kirjutan kahe käega alla.

    Siin oleks minu meelest nüüd see koht, kus teisel arvamusel olevad inimesed saavad öelda, mis neile selle mõtteviisi juures ei meeldi / vale tundub. (Kui muidugi lp Meeleheiteta Koduperenaine ka sellega nõus on.)

    Vahel on mul küll tunne, et iga suurema teema puhul on kaks täiesti erinevat maailma, mis absoluutselt kokku ei puutu. Aga tahaks ju mõlemast aru saada...

    ReplyDelete
  2. Kuna siiamaani on "ei meeldi" mõtted, mida mina kohanud olen, olnud mitte rahumeelsed arvamusavaldused, vaid puuhaluga vastu pead virutamine, siis ma väga arvama ei kutsu. Ma ei kirjuta mitte kunagi selleks, et tekitada diskussiooni, sest ma ei salli vaidlemist silmaotsaski. Mina arvan nii, nagu ma arvan, ja kes arvab teisiti, võib minu poolest rahulikult oma arvamusega elada.

    ReplyDelete