Maakaevamine on praegu lõpmata kerge - hiljutine sadu on teinud mulla mõnusalt niiskeks ja sõmeraks, aga umbrohi pole veel jõudnud juuri tugevaks ega lehti-varsi suureks kasvatada. Eile kaevasin läbi ligi pool uuest maasikapeenrast, kus siiani on kasvanud ainult naat ja nõges - jah, see tuleb suur peenar või kaks suurt peenart, veetsin seal päris mitu tundi.
Täna jällegi juhtus nii. Kõigil meie lastel on kaks nime. Üks on see, mida meie ja kõik teised kasutame. Teine ripendab kah seal küljes, näiteks juhuks, kui esimene nimi peaks kaotsi minema. Jõugu Juhil on tavaline, mõnevõrra rahvusvaheline, aga tema põlvkonnas mitte eriti sagedasti esinev nimi. Unistajal on jällegi tavaline, üpris rahvusvaheline ja põlvkonnas massiliselt esinev nimi - meie koguduses on koos Unistajaga vist 4 sellist! No aga üks on juba gümnaasiumipoiss ja üks on kaksik, keda kutsutakse niiehknii: "Eeee, sina, ma ei tea, kumb sa oled ..." Lillebroriga nii hästi ei läinud. Kõik ilusad poisslapsenimed olid nimelt otsas! Me siis mõtlesime ja arutasime ja siis tuli mulle meelde üks mõnevõrra tuntud inimene, kellel on täitsa haruldane nimi ... Nii et nüüd ongi Lillebroril nimi, mis pole kohe üldse ei rahvusvaheline ega tavaline ja esineb Eestis üldse alla viie korra. Ühtlasi ei saa paljud inimesed aru, et see on Lillebrori nimi ja et see üldse nimi on (võõrtähti ei ole ja mingit imelikku tähendust a la Kaos ka ei ole!) - mu ülemuski helistas hiljuti ja hakkas rääkima kellestki Lillebrori teist, niisama ripendavat lisanime kandvast lapsest, kelle puhul tuleks tulevane klassijuhataja ära otsustada ... ma pidin päris pikalt mõtlema, enne kui ma aru sain, et jutt käib minu lapsest. :) Noh, mu oma süü.
Igatahes. Olles elanud kaua aega teadmises, et Lillebror jagab veidrat nime vaid ühe inimesega, sain täna puhtjuhuslikult teada, et Linnas elab veel üks meesterahvas, kes sellist nime kannab. Lillebror kindlasti rõõmustab.
No comments:
Post a Comment