Juuli

Avastasin hämmastusega, et kätte on jõudnud kuu, mil maasikatest, vaarikatest moodi keedab tädi Juuli ...

Kalendrit vaadates on lootus õndsusele. Sedasorti õndsusele, et ei teagi, mis nädalapäev on, kuhugi kiire ei ole, saab teha asju, mida inimesed ikka suvel maal teevad, ja niisama olla. Lühidalt - elada, mitte oravarattas ühelt koduväliselt kohustuselt teisele tormata. Saate aru, praegu on kalendris ainsad kuskil-olemise ajad poiste suvelaager!

Ja saate aru - meil tuleb kohe mitu täitsa lastevaba päeva!

Arvatavasti sisustame me need päevad köögipõranda lihvimise ja õlitamisega.

Veel tulevad võib-olla ühed sohvasurfarid (prantslased jäid tulemata, ma võib-olla kirjutan sellest veel kunagi) ja võib-olla käime Kuurortlinnas Teise Vanaisa juures, suvitamas ja Lottemaal ka. Aga võib-olla teeme seda augustis, ei tea veel.

Igatahes sisaldab lähitulevik endas suuremas koguses mmmmoosi. Täna korjasin kaks kilo maasikaid ja ainult ühe lapsega ei jõua neid kuidagi ära tarbida, järelikult tuleb tekitada moos. Ega alati ei peagi 12 purki korraga valmis keetma, võib paarikaupa ka.