Tuesday, July 12, 2016

Laagriliste minemine

Päev enne minemist on vastutava lapsevanema aju üsnagi halvatud - mida neil siis õieti vaja on? Löön käega ja rohin parem ära maasikapeenrad. Vihma käes aiatööde tegemine teeb pea selgemaks. Tuppa jõuan kella seitsme paiku, siis alles saab pakkida. Õnneks on antud vajalike asjade nimekiri.

Mees vaatab aina kasvavat kolahunnikut ja küsib, mil moel ma kavatsen selle autosse ära mahutada. Mina ei kavatsegi, selle jaoks on Mees. Tema on ruumilistes ülesannetes osav.

Järgmisel hommikul on Kogu Gäng ootusärevalt ergas. Kui kaua me sinna sõidame? Millal me minema hakkame? Kui mina tiimijuhiks saan, siis ... Viimase mõtte võtan kähku maha, esiteks pole mingeid tiime tarvis ja teiseks ei panda seitsmeaastast millegi juhiks. Lillebror ei lase ennast sellest segada.

Autosse pakkimise käigus tekib küsimus, kes mida mis järjekorras toob. Mida iganes, peaasi, et kõik autosse saab. Lillebror väljub majast, kaenlas lillelise püüriga padi ja näpu otsas KOLLADIKOLL-KLIRR! kott sööginõudega. Mees teeb Lillebrori suunas Häält. Kui kilekoti sisu ei ole täpselt teada, siis ei vibutata kotiga niimoodi! Arvatavasti jäävad kõik supitaldrikud siiski terveks. Plastmasskruusid aastast 198x (Vanaema kapist) kannatavad vehkimist siiski paremini ...

Suurest ärevusest jäävad nooremad minejad tee peal magama. Vanim laagriline soovib arutleda humanitaar- ja reaalkallakuga gümnaasiumide üle. Esialgu on tal selle asjaga pisut aega, põhikool pole veel poole pealgi.

Kohal. Laagrisse pääsemiseks tuleb läbida kohustuslik turvakontroll, nagu lennujaamas - nalja peab ikka saama. Esimese asjana annan üle kolm purki moosi - ilmselt pudru tarbeks, oli vajalike asjade nimekirjas. Aasiapäraste näojoontega neiu pöördub Lillebrori poole Pingu teemal - Pingu on turvaisikuna kaasas. Siis juhatatakse meid poisse magamisruumi paigutama. Päris katuse all magamisele panen kohe veto - unine Lillebror, magamiskott ja redel ei ole ohtut kooslus. Las magavad parem vasakus tagumises nurgas. Täiesti ärkvel Lillebror ronib redelist päris katuse alla ja kiidab, et seal on päris ebaturvaline. Kas võib olla, et ta ei tea selle sõna tähendust?

Siis hõikan juba kolleegide seltsi kadunud Jõugu Juhile, et me nüüd hakkame minema ja püüan peaaegu kinni Unistaja - et talle musitamisega ikka korralikku piinlikkust valmistada. Unistaja põgeneb. Lillebror tuleb ja kallistab igaks juhuks kaks korda. Turvaväravatest sisenevad Jalgpallihuviline Sõber ja tema Täditütar. Paar sõpra on veel tulemas. Unistaja lubab, et nad helistavad õhtul.

Lapsevanemad ... ajavad asju, korjavad korraliku seljatäie vaarikaid ja käivad aasia restoranis söömas. Ja ei oska kodus suurt midagi peale hakata. Laupäeval antakse lapsed tagasi.

***
Kuidas see nii juhtus, et seitsmeaastane Lillebror laagrisse läks
Seletuskiri

Aasta tagasi suuri vendi ära viies tabas Lillebrori valjemat sorti KRÄUN teemal "tema tahab ka laagrisse!". Kuueaastaseid siiski ei võeta, pealegi oli Lillebror igas mõttes liiga väike. Lillebror valas pisaraid. Me siis ostsime ta Hesburgeris käimisega ära ja lubasime, et tulevaasta vaatame.

Kui tulevaasta kätte jõudis, oli kuidagi iseenesest selgeks saanud, et seekord lähevad kõik kolm. Vendadega koos on turvalisem minna ka. Kaks nädalat enne laagrit sai Lillebror isikliku telefoni (nuppudega, Alcatel, Leipzigi Media Marktist, maksis 9 eurot, lisavidinatest olemas raadio ja taskulamp) ja harjutas helistamist peamiselt Vanaemale - nii et hädaolukorra puhul saab ta meile helistada ja kurta. Pealegi on PLL väga turvaline laager, lapsed on seal hästi hoitud ja koht on mõnus. Turvaisik Pingu on kaasas, suurem hulk puhtaid sokke ja villane kampsun ka. No ja kuna Lillebror on arvatavasti üks kõige pisemaid laagrilisi, peetakse tal kindlasti erilise hoolega silm peal.

Kui Lillebrori Sõber kuulis, et Lillebror laagrisse läheb, oli ta pika näoga küsinud: "Aaaaaaga miiiinaaa?" Tjah, Sõber saab alles septembris seitse ...Tulevaasta lähevad vast koos?

No comments:

Post a Comment