Mida sa õieti terve päeva teed?

Hommikupoole ööd näen unes hirmsat rahetormi ja juba teises unenäos, et sõber K. annab mulle oma uhiuue beebi HS hoida. Koos suurema hulga rpa-ga, juhuks, kui laps näljaseks muutub.

Ärkvele tulles pole ei rahet ega beebit, on hoopis pesu õue riputada ja puder keeta.

Siis sorteerin ära viimastel päevadel nööril käinud pesud. Muist ripub endiselt väljas, sest vihma antakse iga natukese aja tagant.

Siis kamandan poisid appi ja lähen muru niitma. Poiste abi seisneb niiduki kohaletoomises ja juhtmete vedamises. Üksteise alla viivad lapsed tühjaks ka käru niidusega. Mees vingutab samal ajal mootorsaagi ja jupitab ära väikese osa ise varem mahavõetud ja tormist murtud puudest (tegelikult on puud püsti, aga suuri oksi on küll hulgem alla sadanud).

Siis ... saan vihmapiisaga pihta. Unistaja tuleb jooksuga: "Emme, vihma sajab!" Ma juba märkasin jah. Unistaja kerib kokku ühe pikendusjuhtme, mina korjan kokku niiduki ja spurdin sellega garaaži poole. Saame märjaks, mina rohkem kui masin.

Muru on märg ja piim otsas - otsustame Mehega, et läheme Linna. Asju ajama ja nii. Helistan natuke aega siia ja sinna, ajamaks Unistaja sandaalide jälgi - need ei jõudnud trennilaagrist koju. Lapsed otsustavad, et nemad on parem kodus ja istuvad arvutis. No las nad olla.

Linnas käime kõigepealt läbi turult - maasikakilo on 3 eurot! Iiiiiiiik. Eks me siis jääme oma-maasika-moosidega, mis teha. Kes meil käskis maasikate tippajal reisile minna, eks ole.

Siis ajame natuke asju ja mina käin raamatukogus. Käime poes ka.

Vanaema juures selgub, et tuleb taas minna vaarikakorjele. Minu lapsepõlvekodu aed on tuulte eest varjatud ja päikesele avatud, tähendab, kõik valmib seal mitu nädalat varem kui mujal. Korjame suuuuure pangetäie vaarikaid ja ma üldse ei rõõmusta, et pean neid samal õhtul menetlema hakkama.

Koduteel vaatan Mehe tahvelarvutist meili ja avastan, et Unistaja sandaalide asukoht on selgunud. Helistan sinna, saan kinnituse, et sandaalid on täitsa elus. Annan sandaalide vastu ära kaks kolmandikku vaarikatest. :)

Kodus on kolm last rõõmsad, aga näljased. Õhtusöögiks pakutakse grillvorste (ei olnud hea sort) ja salatit. Enne sööki jõuan veel ära korjata need maasikad, mis herilased meile jätnud on. Ega palju ei ole.

Nüüd vaadatakse siin telekat ja süüakse jogurtit ja varsti tekib vaarikamoos valge šokolaadiga.