Lapsevanemlik madalpunkt ei ole siis, kui anonüümseks jääda soovivad lapsed on etteantud töö tegemise asemel looderdanud ja õunapuuoks on olnud ülearu madal (ja sealjuures nähtamatu, aga vägagi tuntav, kui sinna peaga otsa joosta) ja on see hetk, et üks on see ja teine on teine ja mina pean üksinda rabamaaaa ...
Lapsevanemlik madalpunkt tuleb siis, kui kõige vähem looderdanud laps tuleb vabandust paluma, et nad kambakesi looderdasid. Sellised hetked õpetavad alandlikkust. Kuidas saab see nii olla, et meil on üks laps, kes tõesti võtab vastutuse ja saab aru, et vanemate abistamine ei ole ei mäng ega orjatöö ja kui see abistamine tegemata jätta, siis ongi pahasti?
Ma olen väga tänulik, et Jõugu Juht on nii vastutustundlik ja hea iseloomuga laps.
***
Loodritele, muide, on ammu andeks antud ja eks see muhk paraneb ka ära. Seni olen ükssarvik.
No comments:
Post a Comment