Saksa sohvasurfarid jõudsid eile öösel umbes kell 11. Käisin just kaminasaali kohendamas, kui nägime aknast, et kaks jaaniussikest tulevad mööda teed. Mõnevõrra habetunud, aga rõõmsameelsed noormehed olid. Hullud igatahes - kottpimedas märjas metsas!
Öösel käis taas üle kõigi vihmasadude vanaisa. Taas sadas pool ämbritäit vett tuppa. Mida teha veega, on lihtne, kallasin selle toakasele joogis. Mida teha auguga ... kui homne hiinlane ära käib, võtame lae lahti ja vaatame, mis ulatuses seal mädaneb. Hallitusevastane ollus on täitsa olemas, ja laeauk pole selles mõttes üldse probleem, et minu ettekujutuses peaks sealtkaudu ühel päeval hakkama käima trepp teisele korrusele. Seni võib seal mingi ajutine kate olla küll.
Kirikus oli tore. Jõugu Juht ja üks tema tütarlapskolleeg ppk rühmast lugesid asjakohase kirjakoha. Oli näha, et tütarlaps on varemgi avalikult esinenud ja JJ ei ole - aga küll ta õpib ja harjub.
Siis teatas Vanaema, et sugulased vajavad mahlapressi laenuks. Miks ka mitte, aga nende puud ja mahlategemise koht on Linnast 30 km teises suunas! Pealegi ei mahu meile auto peale lapsed pluss masin, aga lähiajal liigume me ainult koos lastega. Mõningase arutlemise tulemusena käisid meil siis õhtul külalised. Pühapäeva õhtu sobib ikka külaliste vastuvõtmiseks. Ma pole vist ilmaski eriti sugulastehuviline inimene olnud, aga üle hulga aja on ikka tore näha ja kuulda, kuidas lastel läheb ja üldse. Kenad inimesed ju, mis siis, et puberteedist saadik meil palju muud sidet peale veresideme pole olnud.
Ja nüüd sai õhtu ja sai sülle väike must kass. Homme tuleb õhtuse bussiga hiina sohvasurfar. Pole aimugi, mida ta siin metsas peale hakkab, aga noh, täiskasvanud inimene, ise teab, mida teeb. Ja kui ta ka ütleb jahmunult: "Te elate tõepoolest eikusagil!", noh, siis poleks see mitte esimene kord.
No comments:
Post a Comment