Ööinimese kellavaba hommiku kohta häbematult vara hakkab päike silma paistma. Mõtisklen parajasti, kas tõusta kohe või lasta veel üks nurr, ja kas mu kurk jääb haigeks või mitte, kui heliseb telefon. Õppealajuhataja, tunneb huvi, kuidas eilse lapsevanemaga läks. Jah, see oli "terve kooli mure" tüüpi olukord ja õppealajuhatajat ma eile ei näinudki. Kirjeldan, mis toimus, ise mõtlen, kas see asi siis nüüd nii põles ... Pärast taipan, et endiselt vihane vanem võis ju õppealajuhatajale või direktorile kaebama joosta, et tema last kiusatakse taga. Ega olegi kerge leppida sellega, kui juba õige mitmes inimene ütleb, et teie lapsel on tavakoolis halb, tuleb leida lahendus, kuidas ta oma andeid saaks näidata (antud juhul soovitan mina väikeklassi, mida meie koolil ei ole).
Kohvi- ja pudruvesi keema, ahi kütte. Lastetoast leian kolm pidžaamastatud last, ühe triibulise kassi ja palju laialiloobitud riideid. Urr. Õues pesu riputades võitlen voodilinaga, mis muudkui mulle otsa näkku puhvib ja lehvitab, ja mõtlen, et nii selget põhjatuult polegi nagu ammu märganud.
Hommikusöögiks pakutakse putru moosiga. Pärast sööki loeb Lillebror oma kaks lehekülge käsilolevast Muumitrolliloost ja teeb selle järel ülesandeid hiirtega töövihikust (hiired on sees, mitte peal). Unistaja ja Jõugu Juht toimetavad loodusõpetusega, loevad natuke inglise keelt ja asuvad siis arvutama. Mina jõuan selle aja sees kerida kerimist vajanud lõnga ja nõeluda portsu nõelumist vajavaid sokke. Mees ajab mingeid asju arvuti taga.
Siis läheb ahi kinni ja lapsed jäävad oma arvutamisi lõpetama. Mees ja mina läheme Linna hambaarsti juurde, sest kahjuks võtab meie arst ainult kolmapäeviti vastu. Pärast puurimist ja plommimist käin kähku raamatukogus, võtan muuhulgas Justin Petrone kolmanda Eesti-raamatu ja jõuan seda veel parkimisplatsil autos istudes lugeda, kuni puuritud ja plommitud Mees saabub. Ma saan aru küll, et "Minu Eesti" kõik osad on kirjutatud natuke üle-võlli-stiilis, aga eks see ahjukütmise-lugu kergelt tulnukalikult mõjub. Et mitte öelda "stereotüüpne ameeriklane, kes millegagi hakkama ei saa" - nagu ta seal ise mainib, on ta ju kirjanik, mitte metsamees. Huvitav, kas mõni mitte-suurlinlasest ameeriklane kohaneks Eesti oludega kergemini või oleks suurlinlasest kohalikum ... eeee viienda põlve tallinlane, näiteks? maaoludes samamoodi hämmingus? Seda peaks tegelikult BA käest küsima, see on üks armas USAst tulnud misjonär meie koguduses. Kruusatee peale ta igatahes suvel ära ei minestanud. :)
Käime veel poes ja poes ja poes. Meil on vaja jalatsiriiulit number kaks, selle jaoks saab mingeid laojääke ja praakpuitu (no mis on inimestel oksakohtadega?) Kantpuu poest Turu tänavalt. Kohe järgmise ukse taga on mingi pankrotivara pood või midagi. Saan kaks poistemütsi, sest JJ-l on vaja ja Unistaja on oma mütsi ka hirmsasti ära venitanud. (kodus leiab Lillebror, kellel on vähemalt neli mütsi, et ainult kahe mütsi ostmine oli hirrrrmus ebaõiglus) Tee peale jääb Prisma, kus uurin muuhulgas, kas ja millal poisslaste talvejoped müügile saabuvad, näha on ainult puhvaikad. Öeldakse, et vaadaku ma spordiosakonda. Joped on seal küll ilusad, aga tulevad koos lumepükstega, mille vajalikkus on ebamäärane ja komplekti hind on iiiiiiiiiiik. Jääme lootma, et me selle mõistliku talvejope ikka veel enne lund leiame.
Enne kojusõitu põikame läbi minu vanemate juurest ja tõstame peale õunamahla-atribuutika. Laupäeval teeme sügis- ja taliõuntest mahla, sest niisuguses koguses niisama-õunu me ära ei söö ega ladusta.
Kodus on lapsed paari päeva jagu puid sisse kandnud, koolitööd lõpetanud ja oma puhtad ja kuivad riided ära pannud. Sööme kähku võileiba, sest korralikuma söögi tegemine võtaks liiga palju aega. Nööril olnud pesu on täitsa kuiv, aga tuul puhub endise jõuga. Uhhh.
Panen kokku ühe roosa kaltsuvaiba värvid. Loodan selle vaiba kududa homme õhtul, aga siis pole mul päevavalgust, mille käes värve vaadata. Siis koon viimase lõngavaibakese ja lõikan kanga maha. Selleks ajaks on lapsed jälle oma raamatute juurest liikvele läinud. Jõugu Juht aitab Mehel mahlamasinat auto pealt maha tõsta ja Unistaja toidab kasse. Äratatagu Lillebror, kes on taas raamatu juurde magama jäänud (seda tegid meil vanemad poisid 7-aastaselt ka). Tegeleme kunstiga. Unistaja ja Lillebror maalivad, JJ lõikab papist lehekujulisi šabloone. Siis joonistab päris lehtede kujud paberile ja hakkab lehti viltpliiatsitega värvima ... joonistab leherootsud vahtralehele tammelehe järgi. Ui jeerum!
Õhtusöögiks pakutakse suvikõrvitsa-carbonarat Jamie Oliveri moodi. Isegi zucchinipõlgur Mees arvab, et kõlbab süüa küll. Siis sorteerin juba küpsenud tomatid veel roheliste hulgast välja ja valmistan natuke sidrunikreemi. Seda me armastame küll kõik.
Lapsed vaatavad oma õhtuseid saateid. Mees tuleb appi ja ajame uue kanga üles. Siis pakutakse unejutuks paar peatükki Kästneri raamatust "Veel üks Lotte" ja mina panen veel kanga niide.
No comments:
Post a Comment