Monday, October 10, 2016

Ostlesime pisut

Popimates blogides on kombeks selliseid postitusi alustada sõnadega "New in" ja lisada ostetud esemete pildid, teinekord kombinatsioonis "OOTD" märkega (outfit of the day, olen ma aru saanud). Neid pole lootustki saada, ma lihtsalt kirjeldan. Kogu reklaam on tasustamata ja postituse sisu kantud isiklikust rahulolust.

Jõugu Juht oli selleks talveks jopetu. Rangelt võttes oli seda ka Unistaja, aga poiste kasvuerinevus on just selline, et JJ kannab üht jopet/kampsunit/särki kaks aastat ja Unistaja tema järel veel pool aastat - JJ on pikem ja peenema kondiga, Unistaja lühem, aga hästi laiade õlgadega. Pükstega on jälle vastupidi, JJ-lt päritud püksid ei jõua Unistajale väikeseks jääda, enne kantakse puruks (ei sõltu pükste algsest kulumisastmest).

Käisime ühes, teises ja kolmandas poes. Ühes poes olid ainult puhvaikad, hind iiiiiiiik. Teises poes olid puhvaikad ja normaalse jope pluss lumepükste komplekt, hind iiiiiiiiiiiik. Kolmandas poes isegi tundus, et on jope olemas, kuni JJ selga proovis ja avastas, et õlavars oleks varrukas nagu žgutiga kokku tõmmatud. Talvejopele peal alla mahtuma pikkade käistega särk ja paks villane kampsun, teistmoodi ei tule välja. No ja keskmiselt lihaseline poisslaps peaks ka jope sisse koos riietega ära mahtuma.

Siis läksime Magaziini, natukeses jopelootuses ja sellepärast ka, et mulle see pood meeldib. Eelmine, väga hea, piisavalt soe, mugava lõike, mõistliku välimuse ja soodsa hinnaga jope oli ka Magaziinist pärit. Ametlikult see kindlasti talvejope ei ole, aga ma ei tea mitte ühtegi mõistlikku põhjust, miks laps peaks tänapäeval ettekavatsetult miinus kahekümnese või külmema ilmaga kauem kui kakskümmend minutit järjest õues viibima. Ja ettekavatsematu olukord nagu bussist mahajäämine võiks tekitada piisavalt suurt ärevust, et süda klopib korralikult, veri käib ringi ja samm on tavapärasest palju kiirem. Igatahes pole JJ-l selle jopega siiani külm olnud. Edaspidi, ma loodan, ei ole ka, sest me ostsime talle Magaziinist täpselt samasuguse, ainult et mõned numbrid suurema. Jope on punast värvi, valgete kantidega, ja tema nimi on Chamonix Sportswear. Ja need kandid lähevad pesus ilusti valgeks, olen proovinud, nii et punane on kah päris punane. :)


Ühel teisel päeval käisin Prismas. Seal oli parajasti "Osta ära!" kampaania ja müüdi vaimustavaid pisikesi ahjuvorme, mida ma olen ammu tahtnud. Ostsin kohe kümme tükki. Soodushinnaga oli valgeid ja rohelisi. Kahjuks olid soodsamad rohelised, mis mulle ei sobi, aga kellegi muu kööki kindlasti. Siis tulin koju ja kratsisin kukalt, kus ometi on need kümned retseptid, mis just selliseid vorme eeldavad? Siiani komistasin ma neile igal pool, aga nüüd ... Mingid magustoidud, jah, aga maailmas on ju muudki ... Ja avastasin, et seda retsepti annab edukalt teistpidi väänata ja pisikeses vormis serveerida. Liha ja sibulaline alla, kaste peale ja tainaringike kaaneks otsa. Ainult et noa ja kahvliga on seda keeruline süüa, kas lusikaga on väga imelik? Kuna tainast võib üle jääda, on parem kasutada neutraalse olemisega või-jahutainast, selle jääkidest saab näiteks suhkrupärlitega küpsiseid teha või midagi.

No comments:

Post a Comment