Friday, November 18, 2016

Mida kõike küla peal süüa tehakse

Ehk säästumenüü meie pere moodi.

Noh, säästumenüü on meil peaaegu alati, aga säästlikkus ei vabanda igavat toitu. Ühtlasi on meile äketse saabunud talv, see tähendab, et on suppide ja vormiroogade hooaeg.

Viimastel nädalatel oleme söönud:
  • Toskaana oasuppi koduste kuklitega
  • kartuliomletti
  • aedviljasuppi semmelknödelitega* - minu esimene katsetus knödeleid teha sai väga sooja vastuvõtu osaliseks!
  • mallorcapärast ahjus küpsetatud aedviljariisi
  • kõrvitsasuppi, ökokõrvitsast
  • kreekapärast quiche'i, sai hea
  • kana sidrunikastmes
  • pannkooke (valmistasid lapsed)
  • sibulasuppi
  • makarone kõrvitsakastmega
  • kodust purgiborši
Homme pakutakse kanakoibi ja avokaadosalatit (Rimis olid pehmed avokaadod mõistliku hinnaga), ülehomme seda õnnetut liha ebaküdooniakastmes, mille ma isadepäeval unustasin sügavkülmast välja võtta.

Ma pole kokku löönud, kui palju selline toit täpsemalt maksab, aga kanarinnak oli 50-protsendise allahindlusega ja kõrvitsad andis Jumal, meil oli ainult kompostihunniku pealt kokkukorjamise vaev ... ja igasugusemad juurikad, munad ja vahukoor (mis tunduvad olevat nende toitude põhikomponendid) ei maksa ka kuigi palju. Minu piimatalumatus tundub taanduvat, juustu ja kohupiima suhtes olen veel ettevaatlik, aga natuke juustu ilmselt võib, võrreldes möödunud jaanuariga on elu ikka väga ilus.

Magusaks, jah, on pakutud peamiselt kooki-kooki-kooki (kuningannakook, tikrikook martsipaniga, rabarberikook) ja saia-saia-saia (kaneelisaiad, suhkrukeerud, kodusai kodumaasika-toormoosiga), aga ükspäev tegin ka bubertit ja homseks haudub pliidi kõrval teki sees kodujogurt, loodetavasti saab temast asja.

Olen väga tänulik, et ma arrrrrmastan söögitegemist! Kujutage ette, kui keeruline oleks peret napivõitu eelarvega toita, kui söögitegemine ei meeldiks. Õnneks ei tõrgu perekond ka enam aedviljatoitude vastu, eriti kui need natukenegi mitmekesised teha ja sinna sisse ka mõned kalorid (ma ju ütlesin, et vahukoor!) pista.
________
*ma ausalt ei tea, mis nende nimi eesti keeles on, saksa rahvusklimbid küll, aga klimp tähendab maakeeles ikka midagi hoopis muud

3 comments:

  1. Aaaa, tõepoolest, aitäh! Tuleb meelde, et mingis tšehhi või muust sealtkandi keelest tõlgitud lasteraamatus pakuti kneedlikuid, aga mitte ei mäleta, kas see oli Rumcajs või mõni muu.

    ReplyDelete
  2. Oi, suu hakkas vett jooksma! :) See nimekiri kõlab nii hästi!

    ReplyDelete