Tuesday, November 1, 2016

Tänasest hakkan tubliks! ehk väikesed suured plaanid novembrikuu puhul

Oktoober ei olnud suurem asi, nagu tavaliselt. Ilm keeras koledaks (lumi, võeh), Mees oli suurema osa kuust haige ja lapsed, kes koleda ilma puhul õue ei saanud, ei osanud oma eluga suurt midagi peale hakata. Mina ... kükitasin ahju taga ja elasin ilma igasuguse kodumajapidamisplaanita.

Nii ei saa. Populaarseid väljendeid kasutades ei ole selline süsteem jätkusuutlik.

Eile istusin maha ja tegin ära nädala aja toiduplaani koos poenimekirjaga - tundub, et kokkuhoiuplaan läks sellega viuh aknast välja, aga tegelikult pean ma neid pähkleid ja mandleid ja muud taolist niiehknii ostma ja üldse. Toiduplaane on plaanis veel teha, igaks nädalaks novembris. Ja ostunimekirju, sest "lähen poodi, ostan piima ja midagi veel" ei toimi meie puhul üldse. Pealegi oli mul plaanis sügavkülmkapp jaanuaris seinast välja tõmmata, tähendab, tuleb teha plaani järgi süüa.

Veel tahan teha novembris rohkem käsitööd kui viimasel ajal on õnnestunud. Kangatöö on üks asi, aga tegelikult olen ma juba ammu unistanud kõigile poisslastele ühesuguste jõulupidžaamade õmblemisest ja ühel päeval peab see taaskootavate sokkide kuhi ka otsa saama! Taaskootav sokk on sokk, mille kanna või varba - või hm, Unistaja puhul mõlemaga - midagi head teha ei ole, aga sääreosa on täitsa terve ja mõnus. Koon vanade säärte külge uued jalalabad ja soojendab küll. Ja kui see sokihunnik kord lõpeb, siis on mul ootel kaks vihti kärtspunast lõnga, millest saab kampsun. Mulle endale. Üks eesti naine peab vahel ka endale midagi saama.

Võib-olla organiseerime JJ koguduse juunioride gruppi, mis toimub küll meie jaoks kehval kellaajal, aga mis siis - las läheb ja tegutseb eakaaslastega.

Võib-olla tabab kedagi sünnipäevakutse, aga võib-olla ka mitte.

Võib-olla käime jõulukinke ostmas.

Kindlasti tuleb vähem kui nelja nädala pärast esimene advent.

Kindlasti peab täiesti terveks saama Mees (sel sügistalvel on tema haigeolemise põhjalikult ette võtnud - mulle üldse ei sobi!).

Oleks tore, kui juhtuks natuke tõsisemat koristamist kui niisama-tolmuimemine. Huvitav, kas Väga Mustade Akende pesemine pimedal ajal annab suurema efekti kui kevadel, kui niigi on valge? Kui hästi läheb, saame teada.

Veel toredam oleks, kui saaks midagi lammutatud ja/või ehitatud, aga selle jaoks peab ehitavast jõust taas toimetulev täiskasvanu saama (vaata üle-eelmist lõiku). Senikaua katsume hakkama saada sellega, mis on, ehk siis emme-ilmapuu korraldab ja majandab oma võimete piirides ja issi kähiseb aeg-ajalt mõne manitseva sõna. Ja lapsed, palun, on head.

No comments:

Post a Comment