Sunday, December 18, 2016

Ajaloo püksisäärtest

Väike õelus, väärib eraldi postitust.

Inimene, Kelle Nime Ei Tohi Nimetada, postitas täna oma FB-seinale teksti, mille põgusa lugemise järel tahtsin mina kommenteerida: "Öäk." Ma ei teinud seda, sest arvamusvabadus ja blablablaa ... Pealegi ei teeks see seda inimest paremaks inimeseks. Ma muide ei ole temaga sõber, aga ilmselt jälgib teda keegi, kes minuga on - või midagi sellist.

Umbes 16 aastat tagasi oli Mehel kaks peamist nais-semu - mina ja Inimene, Kelle Nime Ei Tohi Nimetada. Mees abiellus minuga. Sai kristlaseks, maaomanikuks - ühtlasi majaomanikuks-, kolme poja isaks ja hästiküpsetatud kõhu (tegelikult oli tal perekondlik kalduvus priskusele). Ma ei tea, kas see kõik on hea, aga ... kui nüüd selle teise võimaluse peale mõelda. Ma just ventileerisin Mehele, mida tema eks-semu räägib, ja Mees arvas, et siis vast ei olnud See, Kelle Nime Ei Tohi Nimetada, nii hull nagu praegu. Võimalik ... keegi kirjeldas toda naisterahvast tol ajal nagu tanki või suuremat sorti saurust, tuleb hooga, trambib üle ja kihutab edasi. Me pole enam ammu kohtunud, aga sõltumata tema praegusest käitumisviisist on tema avalikkuses esitatud väited läinud ainult jaburamaks.

Huvitav, mis oleks siis saanud, kui Mees oleks selle teise tütarlapsega abiellunud? Kuidas oleks see ajaloo püksisäär teda ja asjasse puutuvat teistpoolt mõjutanud? Ja millal kas nad oleksid lahutanud?

Igatahes tuleb Sellele, Kelle Nime Ei Tohi NImetada, paluda meeleparandust ja korralikku pöördumist. Olgu ta õnnistatud.

No comments:

Post a Comment