Meie pere jõulufilmiks on kujunenud ükskõik milline osa Vahtramäe Emili filmidest. Sakslased näitavad neid erinevas järjekorras igal aastal 20. ja 30. detsembri vahel ja me kõik vaatame - isegi Jõugu Juht ei kräunu! Millegipärast nimetavad sakslased Emilit Micheliks, aga Lindgren on Lindgren.
Sel aastal vedas eriti hästi - jõululaupäeval jõudsid lapsed enne kirikusseminekut kolmveerand kõige jõulusemast filmist ära vaadata ja täna, mil meil on kodusolemise-päev, pakutakse kaht ülejäänud osa järjest. Telekas kallas Emil just peenele prouale mustikasuppi näkku ja saadeti Vimmerby laadal üksi toime tulema, arvatavasti ostab nüüd hobuse. :) Emili isa isik võib üht või teist inimest häirida, aga need külastseenid ... vaat selline peaks üks elu päriselt olemagi (pluss töötavad automaatpesumasinad, tehniliselt korras autod ja piiramatus koguses Intenetti - viimase saja aastaga on ikka vajalikke asju ka leiutatud).
No comments:
Post a Comment