Tuesday, March 28, 2017

Ühe hiire ots ja muud kah

Ma olen täna paar korda alustanud pahurat kirjutist sellest, kuidas mahlakas kõnepruugis väljendatud kirjeldus arvamuste kohta on õige küll (kas ma olen kahepalgeline, kui nõustun selle ütlemise sisu, aga mitte vormiga?) ja kuidas blogosfäär on täis isehakanud eksperte, kes milleski üht (1) kogemust omades leiavad, et nende tõde ja õigus on vääramatu ja üldkehtiv ja kuidas meie oleme sealjuures jube halvad lapsevanemad ... ja et mulle Notsu meeldib. Kniks. No aga mis ma ikka, las jääda sellele prouale tema arvamus. Mõnikord tulebki leppida sellega, et keegi arvab midagi muud. Ja kodu- või kooliõppe küsimus on paljude inimeste jaoks tugevama tähtsusega kui EKRE jaoks pagulasteema, mis teha.

Kirjutamist väärt on hoopis tänahommikune olukord, mille alguspunkt võis olla siis, kui aastal 19xx meie Maja lähistele viljakuivati ehitati. Selle tagajärjel olime esimesel paaril aastal siin põlvini hiirtes, sest kaunis kadunud Saara oli linnapreili ja ei teadnud, mida hiirega tehakse ... siis kasvas Sassu suuremaks ja hakkas maailma parimaks hiirelõksuks. Või on selle tänahommikuse olukorra algus meie siia kolimise-aegses esmases remondis, et me ei osanud hiirte närimisväimet hinnata? Igatahes teadis üks sõber JJ sünnipäeva ajal rääkida, et hiired ja rotid närivad suure rõõmuga juhtmeid, ka seinte sees, ja palkmajas tuleks tegelikult kõik juhtmed metallkoorikusse mässida või mdiagi taolist ... Hiir sai ilmselt ideid.

Köögivalamu all on üks koht, kus torud, mis hetkel lekivad, ja veekindlaks sätitud juhe lähevad omavahel risti. Ega see valamu algselt selle koha peale ei pidanud saama ja teate küll, algajate asi ... veekindel oli see juhtmeisolatsioon küll, aga nagu selgus, mitte hiirekindel. Hiirekindel ei ole ka umbes raudbetooni kõvadusastmega krohv (noh, paaril korral on juhtunud, et pärast krohvimist on selgunud, et ups ... vale koht sai krohvitud. Seina pealt maha saab selle kuvaldaga, ükski muu kodune vahend ei hakka peale, arvasime siiani, et väga korralik krohv.) - või sügelesid sellel hiirel hambad kohe erakordsel kombel. Igatahes tuli Mees hommikul köögist ja ütles, et probleem on, köögis lähevad iga mõne hetke tagant korgid läbi. Mina olin unine ega saanud aru, mis toimub ...

Hiir oli toimunud kohas, kus meie arusaamist mööda poleks hiir pidanud juhtmele ligi pääsema. Ja kas hiire või veelekke või mõlema koostöös immitses seina vahelt kärsahaisu. Viis minutit hiljem oli kork korralikult välja lülitatud ja kärsahais hajunud. Mees vaatas taskulambiga seinaprakku, sealt vaatas vastu hukkunud hiir ja palju krohvipuru. Kohvi jaoks saime kuuma vett kaminasaali pistikupesa abil, no ja kevadisel hommikul polegi laevalgust vaja. Olin valmis, et õhtust sööme küünlavalgel.

Õhtul Linnast tulles nakitses Mees midagi harukarbis ja sai kööki ja elutuppa taas valguse ja muu vajaliku, söögi oli teinud puupliit, küünlaid ei läinudki vaja. Ilmselt läheb koos lekkivate torudega vahetusse ka suurem osa tolle köögiseina elektrisüsteemist, sest pistikupesad tööpinna kohal on hetkel ainult ilusasjaks ja kes teab, äkki jõudis see hiir enne surma teistelegi rääkida, et siin majas on maitsvad juhtmed ... Huvitaval kombel sisenevad kõik hiired sama seina kaudu, tõenäoliselt tuleb seal palkide seisundit ka vaadata.

Eks me oleme ennegi kapitaalremondi seisundis elanud (kui me siia tulime, oli Maja täiesti elamiskõlbmatu, veetoru tuli põlvekõrguselt sisse, äravoolu polnud olemas ...), kuigi mitte kolme lapsega. No aga need lapsed on juba suured ja saavad aru, lausa rõõmustavad, kui neile öeldakse, et nädal aega elame võileibadest ja lõkke peal grillitud vorstist, issi vahetab köögiseinas palki ... Ja ruumi on kah küllalt.

Jumal tänatud, et see hiireasi just meie hommikuse tõusmise ajal juhtus.

3 comments:

  1. Meil oli vanasti köögiseintes vineer, mille taga jooksid juhtmed. (Ise panime kusjuures!) Ei mäleta, mis põhjusel üks tahvel seinast sai eemaldatud, aga avastasime, et juhet on näritud, aga mitte veel päris läbi näritud. Siis sai otsustatud, et kogu sein läheb ümbervahetamisele st krohvi alla.

    ReplyDelete
  2. Nojah, meie krohvi lahti kraapima ei hakanud, hiir tegi seda meie eest ... Olen endiselt tänulik, et see just hommikul juhtus, mitte öösel või linnasolemise ajal. Maja on ehitatud eelmise Maja tuha peale, nii et see koht siin armastab tulekahjusid. Brr.

    ReplyDelete