Traditsiooniliselt on tudengipäevade ajal puud natuke nagu lehes. Traditsiooniliselt on 20.aprilli paiku suur soojalaine. Selleaastane ilm ilmselt kalendrit ei tunne.
Pooled planeeritud aiatööd on tegemata. Muist planeeritud tubaseid töid on kah tegemata. Lastel on kamba peale mitu nohu, kurguvalu ja üks köha. Võeh.
Kuna kõigile kindlasti meeldib teiste inimeste rahakotti vaadata, siis märgin ära, et nii objektiivselt vaest aprillikuud pole meil varem ... või ammu olnud. Samas oleme me olnud ka väga õnnistatud - kui tundus, et segased väljaminekud muudkui tulevad ja tulevad, tuli ka hulk segasevõitu sissetulekuid, mille tagajärjel sai makstud kõik, mida vaja oli, ja natuke jäi mitte-hädavajalike asjade jaoks ka.
Projekt "Sööme kapid tühjaks" õnnestus selles mõttes, et ühel päeval ma avastasin, et otsas on jahu, riis, suhkur, pudruhelbed ja poekonservid. Nüüd on tänu õnnistustele (vaata eelmine lõik) üht-teist jälle olemas. Mitte veel selline blokaadi üleelamise varu nagu mulle meeldib, aga vähemalt küpsetada saaks päris rahulikult.
Koduõppimise suhtes on olukord praegu hapu - iseseisvat tööd poistel enam teha ei ole, on jäänud peamiselt ained, millega nad kindlasti ise hakkama ei saa. Eelkõige prantsuse keel, aga ka suuremate tehnoloogiaõpetus ja Lillebrori kunst. Uuel nädalal hakkan vastamise-aegu kokku leppima, et ei juhtuks olukorda "nelja aine poole aasta materjali vastamine kahe päevaga".
Kuna esmaspäeval toodi meile koorem puid ja vahepeal on olnud vihmane ja muud hädad, tähistame töörahva püha suurema puukandmisega. Ärge muretsege, vihmade vahel oleme muist puid juba kuuri alla saanud, lapstööjõude ei vaevata korraga kümne ruumi puude äravedamisega.
Ilmast hoolimata on esimesed vaprad kannikeseõied väljas ja selle üle on ainult hea meel. Õnnetuseks on väljas ka naadid ja muu jama. Ainult sääsed pole veel talveunest ärganud ja see on suur rõõm.
Taban end aeg-ajalt ikkagi õeluselt. See ei ole ilus (no kas saab olla midagi enesestmõistetavamat?). Paari päeva eest hoidsin end tõsiselt tagasi, et mitte öelda halvasti inimesele, keda ma üleüldse ei salli. Kohe mitte põrmugi ei salli.* Lähemad sõbrad ja tuttavad saaksid aru küll. No aga ... arvatavasti on sellel inimesel olnud mingi hirmus lapsepõlv või ta lihtsalt üldse ei teagi, kuidas tsiviliseeritud maailmas asjad käivad ... Õndsad on vaimust vaesed ja nii edasi ... Tema vastu pahameele tundmise asemel tuleks paluda talle meeleparandust, eks ole.
Jõugu Juht saabus just pidulikult esimese ise väljatõmmatud hambaga. Meie lastel on nimelt nii, et JJ-l on ekstra tugevad juured ja hambad vahetuvad pigem hiljem, Unistajal jällegi vahetusid hambad oluliselt varem kui eakaaslastel. JJ on seda hammast paar kuud loksutanud ja lõpuks sai välja - õnn ja rõõm!
Räägitakse, et muu maailm teeb täna volbrilõket. Meie täna ei tee, aga üks tuulevaba ilm kuluks ära küll, aiaprahti on paraja lõkke jagu kogunenud.
Head nõiavaba maiööd!
______
*ma ise ei otsinud kontakti, tema otsis.
No comments:
Post a Comment