Monday, April 3, 2017

Kodune kingsepatöökoda

Kui juhtub nii, et nädal või kaks enne tänavakingade kandmise hooaega laguneb kuuest laste-linnasaapast kaks (eri paaridest, muidugi), kehitab mingi hulk lapsevanemaid õlgu ja läheb poodi, nädalaks või kaheks uusi saapaid ostma. Pärast maanduvad need saapad mõne vähenõudlikuma tuttava käes või näiteks sõbrapoes, sest on üsna kindel, et lapsed kasvavad sügiseks eelmise kevade saabastest välja.

Mõned muud vanemad kehitavad õlgu ja võtavad kapist järgmised saapad, sest nende lastel on jalatseid igaks elujuhtumiks kohe mitu paari. Need vanemad ei kannata tõenäoliselt ei kroonilise kingapoevaenulikkuse (sellesse haigestumiseks jätkub paarist õnnetust kingajahist, mille käigus proovitakse jalga ja näpitakse vähemalt kahtkümmend paari jalatseid ja tuvastatakse, et mittestandardselt kitsale/laiale/pikale/kõrgele jne jalale sel hooajal ei toodeta - ma käisin niimoodi umbes kahekümneviieselt mööda poode ja oli tahtmine nutma hakata, sest kõik talutava välimusega kingad olid mõeldud haardvarbalistele) ega esteetilise meele all, sest poisslastele jäledusega spordijalatsiga mittesarnanevate jalatsite ostmine nõuab väga palju aega ja veel rohkem valmisolekut palju närve kulutada.

Ja mõned vanemad ... kiikavad nukralt vanemalt lapselt päritud esemete kotti, tuvastavad, et sealt pole antud olukorras midagi võtta, ja otsivad välja liimi lõmpsavate saabaste jaoks ja kõige tugevama ja tervama nõela rebenenud pealseõmblusega saabaste jaoks.

No tõepoolest. Arvatavasti aprilli lõpus hakkavad nad niiehknii tänavakingi kandma (note to self: tuleb vaadata, mis sügisestest veel jalga lähevad ja kas äkki ühe tuttava toodud täitsa uued supersoodushinnaga saadud kingad kellelegi sobivad. Et ei oleks äketse iga päev viisteist kraadi sooja ja poisid talvesaabastes) ja nii Jõugu Juhi kui Lillebrori saapad on muidu täitsa korralikud ja soojad, mõistliku välimusega ja üldse mitte äraviskamisvalmis. Mees on ennegi saapaninasid liiminud ja mina õmblusi nõelunud. Paar nädalat peavad ikka vastu.

Kingsepatöö väliselt parandatakse meil sokke, õmmeldakse nööpe uuesti ette ja päästetakse jope- ja püksilukke, kui vähegi võimalik on. On ju äärmiselt nõme asi mingi väikese detaili purunemise tõttu ära visata, või kuidas?

***
Hoopis teisel teemal: täna saabusid kured. Kui ma pesu korjamas käisin, polnud veel kedagi, aga millalgi praekartulite ja sarapuuistutamise (Taimevahetuse grupp FB-s on üks suurepärane asi!) vahel tuli JJ äraseletatud näoga ja ütles, et emme, sa tahad kindlasti vaatama tulla, kured on kohal. Nüüd on meil ametlikult kevad käes.

3 comments:

  1. Jalgade kasvutempo võib seejuures olla üsna erinev. J käiks kevadel ostetud saabastega arvatavasti vähemalt jõuluni. Vähemalt sel hooajal käis ta kuni jõuluni saabastega, mis olid soetatud eelmise hooaja alguses, kusagil novembris või nii.

    ReplyDelete
  2. See kasvutempo on meie lastel kahjuks olnud ennustamatu, kui Unistaja oli kolmveerandneljane, kasvas jalg 24 tunniga kaks numbrit. Siis oli aasta aega rahu ja vaikus. No ja JJ kasvab hetkel nagu umbrohi, kui paar ööd Sõbra juures oli, oli muutus lausa näha, me talle küll saapahooaja viimastel päevadel uusi jalatseid ei osta.

    ReplyDelete
  3. Loodetavsti saabub saartelt teile kevad nüüd kiiresti. Meil pole enam saapahooaeg täitsa mitu päeva.

    ReplyDelete