Veel auhindamisest

Aasta ema teema ei taha kuidagi vaibuda ... ikka veel inspireerib.

Mina arvan, et auhindu ja aunimetusi tuleks anda neile, kes teevad midagi erilist või paremini kui teised. See mäesuusatüdruk, kellest kõik räägivad, ma ei tea tema nime, on ilmselgelt Eesti parim lapseealine mäesuusataja. Võib-olla on kusagil mägedega maal mõni veel. Ottokar Domma isa tavatses valida Miss Nääripuu, mis oli selles konkreetses müügikohas kõige ilusam kuusk. Lillebror on meie pere 2017. aasta kaheksa-aastaste arvestuses vaieldamatult kõige sõnakuulelikum. :) Ja nii edasi. Konkurentide arv ja tase pole ju tegelikult olulised?

Mõned auhindamised on, jah, lihtsad. Mina sain aastal 198x sellepärast Linna matemaatikaolümpiaadil esikoha, et lahendasin tol päeval etteantud ülesandeid ilmselt kõige õigemini. Iseküsimus on, mis alustel just need ülesanded kõige paremini kuuenda klassi matemaatikute paremust hidama sobisid, aga ju matemaatikaõpetajate ainesektsioon teab, miks. Eesti lasterikkaima pere valimine pole ka ilmselt keeruline, tuleb lihtsalt lapsed üle lugeda, naabrilapsed koju ära saata ja uuesti loendada. Või näiteks kiireima hobuse valimised. Võtame kiiruseks galopi ja vaatame, kes esimesena kohale jõuab.

Aga emaduse headus ... Ma tean kaht naist, kes on tõesti emamad kui nii mõnedki teised. Ühte peresse oli planeeritud viis last, aga tervis vedas alt. Nüüd on neil kolmas laps jupi maad vanem kui esmasündinu. Vahel lihtsalt läheb tugipereks olemine väga hästi. Teises peres on õige mitu sinna sündinut ja paar Jumala antut. Ema küsis retooriliselt, mis oleks siis parem, laps prügikastis? Ka seal juhtus nii, et Jumala antud laste bioloogiline ema ei saanud üldse kunagi emaks. Sai ainult ... sünnitanuks. Pärisemaks sai see minu tuttav. Niisuguseid inimesi peaks tunnustama küll, aga ma ei tea, et väga aktiivselt tunnustataks.

Kaks last emaduse headuse näitajana on kuidagi ... Vaadake, kaks on norm. Eriti kui need juhtuvad eri soost olema. Nii, poiss ja tüdruk, korras, valmis, rohkem lapsi pole vaja saada. Kolm on hästi paljude inimeste meelest normi ülempiir - eriti kui kaks vanemat last juhtuvad olema ühest soost. Kui sellisel juhul on kolmas teisest soost, on sellel silmitul paljukeelelisel monstrumil nimega Ühiskond süda rahul - saadi loodetud teisest soost laps, valmis, lõpetatud. Tõsiselt. Aga kolmas laps, kui nõutud poiss-tüdruk paar on juba olemas, või ui hulle, neljas või viies laps ... see Ületab Ootusi. Kes põlastab, kes kiidab, aga igatahes on see midagi Kohustuslikust Rohkemat. Kuigi tegelikult näitab see vahel lihtsalt keskmisest paremat tervist, vahel upsi ja nii mõnigi kord rõõmsat muretust.  Ja tegelikult ei saa ju öelda, et Imeilusa Teise Klassi Tüdruku (ainsa lapse)  Ema on vähem ema kui ema, kes saadab hommikul kooli Neljanda Klassi Tüdruku, Kümnenda Klassi Poisi ja Selle Suure Õe, Kelle Nime Ja Vanust Ma Ei Mäleta? Tal on lihtsalt ehk ... ühekülgsem emakogemus, sest tema kasvatada on ainult üks lapsisiksus*. Armastavad aga mõlemad emad oma lapsi ühtmoodi jäägitu ja kõikehõlmava armastusega, selles ei ole mingit kahtlust.

Ja millega mõõta ühe lapse tublidust? Kiituskirjade kuhja kõrgusega? Edukalt lõpetatud huvikoolidega? Sellega, mitu sületäit vesimärgi lepahalge kõnealune laps kuuri kannab, enne kui virisema hakkab? Ma panustaksin viimasele. :) Mina julgen vast siis öelda, et olen emana õnnestunud, kui kõik kolm poissi on ükskord asjalikud pereinimesed, peavad töökohta ja püsivad abielus. Ja selleni on aega eee ... kakskümmend-kolmkümmend aastat, eks ole, abielu peab ikka mõnda aega kestnud olema ka. No aga siis pole mulle võib-olla enam auhindu vaja, vaid noh, kullerkupud, jaanililled eide hauale ... Ei või ju iial teada, millal jääpurikas pähe kukub või midagi.

Nii et tegelikult võiks auhindamisel jääda mõõdetavate suuruste juurde. Ja konkreetse konteksti piiridesse. Kui Sina, kes Sa seda loed, juhtumisi naisterahvas juhtud olema, siis oled Sa kindlasti oma laste (tulevased kaasa arvatud) parim ema. Konkurentsitult. Meesterahvad jällegi on oma laste parimad isad. Ja need, kes pole oma soo suhtes otsust langetanud, on parimad otsustamatud ... misiganes, milles te parimad olete. Laste olemasolul lapsevanemad. Kniks. Ma nüüd lähen oma parima abikaasa kõrvale magama. Ja luban, et mõnda aega rohkem öisel ajal ei kirjuta.

_________
*minu emakogemus on ka ühekülgsem kui näiteks Lillebrori Sõbra Emal või Ritsikul - neil on mõlemal mõlemast soost lapsi, minul ei ole. Ma ei kujuta üldse ette, kuidas elatakse 18 või rohkem aastat koos tütrega. Arvatavasti on see imetore ja vahel paras peavalu nagu poistegagi, aga ... täiesti võõras maailm. (üks hiljuti neljanda tütre saanud sõbranna ütles, et ta rõõmustas neljanda tütre üle, tüdrukutega on ta juba harjunud ...)