CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Saturday, August 19, 2017

ÕRR! (Puhas emotsioneerimine, pole üldse põnev)

Leidsin netiavarustest noore inimese palve vastata tema uurimistöö küsimustikule. Hirmus, ma ütlen teile, hirmus! Täiesti läbi mõtlemata küsimused, üks räägib aiast, teine aiaaugust. Hulk avatud küsimusi, tähendab, töödeldavad ainult kvalitatiivselt, ei mingit statistikavõimalust. Pilve erinevate arvamustega, kus isegi ei küsita, mis on arvaja haridustase vms, pole suurt midagi teha peale nende järjest ettelugemise. Ja kirjavead ... oeh. "Neto palk" oli neist kõige leebem. Oli näha, et noor inimene ei teadnud üleüldse, mida ta teeb.

Esiteks: mis mõttes lasevad keskkoolid lõpuklassi piirimaile inimese, kes teeb kirjavigu? Teiseks: mis mõttes lasevad keskkoolid lõpuklassi piirimaile inimese, kes - kui tal tõesti kirjutamisraskused on - ei oma mitte mingit enesekriitikat? Ja kolmandaks, kõige hullem - mis mõttes lubab juhendaja netti üles panna küsimustiku, mida ta pole läbi lugenud?

Ma olen juhendanud ja toetanud nii palju uurimistöid, et enam ei mäleta, kui palju ... see arv on kindlasti üle kümne, toetatute (ma olin mingil perioodil uurimistöö õpetaja) ja retsenseeritutega koos tuleb see arv ilmselt viiekümne kanti. Pluss paar seminaritööd või midagi taolist, mida ma ülikoolis eraviisiliselt olen toimetanud, nii sõbramehe poolest, ilma tasuta - olid kenad inimesed, kes vajasid abi, ma isegi enam ei mäleta, kes need olid, aga kenad nad olid ja mul oli parajasti aega. Aga päristööl tekkis meil teiste juhendajate ja uurimistöö õpetajatega mõiste "õpetaja X produkt", sest meil oli üks väga erudeeritud ja hõivatud õpetaja, kes muudkui võttis juhendatavaid, aga ei juhendanud üldse mitte. Üht tema õpilase poolt esitatud "valmis" tööd lugedes karjatasin ma korduvalt omaette, õnneks oli koolipäev juba läbi, muidu oleks lapsed vaadanud, et mis see tädi psihholoog seal oma kabinetis karjub ... No aga eesti keelele ei saanud niimoodi läheneda! Üks mu enese juhendatav andis mulle ka lugeda asjanduse, mille lugemise järel oli mul füüsiliselt paha olla ... aga tema peres oligi vist sees võimetus ennast kirjalikult väljendada, pere noorem laps suutis teha etteütluse vigaderekordi ja üldse. Muidu oli tubli õpilane ja kahe peale me saime töö esitamisküpseks, sest vaadeke, seda juhendaja peabki tegema. Noore inimese esimene teadustöö ei pea sündima põlve otsas ja retsensendil ei tohi olla võimalust seda materdada!

Kui selle minu poolt vastata üritatud küsimustiku autor just selline ei olnud, nagu see üks ja ainus juhendatav, kes absoluutselt kõiki minu soovitusi ignoreeris ja igale kohtumisele oma käkerdist uue nurga alt esitas. Tema töö kaitsmisel ma tõusin püsti ja ütlesin, et mina enda nime selle "töö" juhendaja koha peal näha ei taha. Oli ka selline õpilane, kahjuks. Ma loodan, et tal läheb nüüd paremini, mida iganes ta praeguseks teeb (guugeldasin - heldene aeg! - uskumatu ... aus töö on, aaaga ...).

Muidugi, minagi olen ühe nutuse tütarlapsega teinud uurimistöö valmis kolme päeva jooksul. Oli vaja. Mis asjaoludel ta varem ei jõudnud, on tema asi - aga juhendaja asi on olla kuri ja karm ja kõik kirjavead ja muu jama armutult välja rookida, et, nagu ma ennist ütlesin, retsensent ei saaks tööd kaitsmise käigus ära tappa. On sedagi juhtunud, mäletan üht niisugust tapmist ülikoolist, kuidas iganes seal seda peamist arvustajat nimetati, retsensent, oponent, prominent ... ta andis tööle absoluutselt hävitava hinnangu ja ütles pärast, et ilus laip - või umbes nii, vormistus olevat korrektne olnud. Nii ka ei tohi.

Igatahes jääb õhku küsimus, kuidas saab lõpuklassini jõuda inimene, kes õigekirjast midagi ei tea, ja kuidas saab olla nii, et noorel inimesel ei ole kedagi, kellel paluda kirjalikke dokumente enne nende maailmale vaatamiseks panemist läbi lugeda ... ? Kurb on see asi.

Ja kes tahab öelda, et mis sa hädaldad, maailm liigubki "Idiokraata" filmi suunas ... ma arvan, et kuni on hädaldavaid tädikesi, ei toimu allakäik siiski nii suure vuhinaga. Olgu siis tegu õigekirja või puudulike lauakommetega koolisööklas. Mina nimelt olengi see tädi, kes aeg-ajalt laste laualetoetatud küünanukkidele koputab või meelde tuletab, et järgmisel korral ära nuga unusta, ole nii hea.

2 comments:

Meeli said...

:)

https://osta-ee.postimees.ee/hiireloksuga-silt-eesti-keeles-80404119.html?_src=seller

reet said...

:)

Post a Comment