Sunday, August 27, 2017

Timurlased ja muud sündmused

Selle nädala põhisündmuseks oli kindlasti timurlaste käimine. Timurlased ehk sõbraliku koguduse noortemalev vajas tööotsa - räägitakse, et ei ole lihtne leida tööd oskusteta, kuigi usinatele noortele, neli tundi päevas, rohkem seadus ei luba -, meie jällegi vajasime abi Maja vana katuse jäänustest väljakaevamisel. Neid jäänuseid oli kohe palju rohkem ja paksema kihina, kui me esialgu arvasime. Maja esikülg on igatahes nüüd nii korras, et sinna võiks lausa taimi istutada ... kui seal midagi kasvaks, põhjakülg ju! Lapsed puistasid sinna laiali paki igivana muruseemet. Äkki läheb kasvama, ja kui ei lähe, mis siis ikka. Kiige ümbrus tehti ka jälle turvaliseks. Meil tuleb nädala pärast loodetavasti paar väiksemat last külla, pole tarvis, et nad kuskilt roovlattide hunniku otsa turnima lähevad ...

Raamisin karukellasalli. Ühel päeval ma pildistan neid kõiki ka! Linna Sügislaada ajaks peab vähemalt uus piibeleht valmis saama, eileõhtuse loendamise andmetel on natuke üle poole olemas.

Uuendasin kaks maasikapeenart. Maasikapeenrad on mul üldiselt väikesed, kaevamistempo järgi sai suurus valitud, aga uhke on öelda, et kaks peenart on nüüd loodetavasti mõneks aastaks korras.

Kunagi me ostsime ühe "Emma Leppermanni" sorti ploomipuu. Sort läks üsna kohe välja, aga ju ta mirabelli peale poogitud oli, sest kohas, kus peaks kasvama ploom, kasvab nüüd punane mirabell. Et punane, saime eile teada, ja et mirabell, maitsesime ära kah. Me arrrrrrmastame mirabelle! Loodetavasti kasvatab ta tuleval aastal rohkem kui seitse marja.

Korjasin puude alt esimesed neli õuna ja tegin neist (koos paari nektariiniga) kooki. Puude otsa jäi paarkümmend õuna veel. Need õunapuud võiksid saagiandmises mingi kuldse kesktee leida.

Kasutasin ära oma positsiooni kooli töötajana ja tarisin ettenähtust varem koju kõigi laste õpikud ja töövihikud. Ühtlasi tutvusin meie uue raamatukoguhoidjaga, kes tundub olevat üks kena ja vastutulelik inimene. Õpikute ilmumine oli ajendiks ära koristada kõigi poiste kooliasjade kapp. Kuhu minevaastased töövihikud ja asjad panna, ei teagi ...

Käisime Jõugu Juhiga poodlemas. Kui nüüd tema oma sahtlilt täitis ja koristas, tahtsid teised ka ... päris vabatahtlikult. Hakkavad äketse suureks saama?

Lillebror nägi õhtul lastetoa akna taga lõkkeplatsi ja kasvuhoone vahel põtra. Suurt, sarvedega. Nii et minu kevadine vajadus Mimi põdrahirmuks kaasa võtta, kui kasvuhoonet küünaldega kütmas käisin, oli täitsa põhjendatud.

Unistaja tulevase kooliskäimise asjus haarasin kirikus nööbist Lillebrori Sõbra Klassijuhatajal ja küsisin, kuidas neil seal viiendas asjad on. Pidi nagu kohta olema, aga me tegeleme selle asjaga alles siis, kui katuseüllatuse-rahahaavad lakutud. Ega Unistajal koduõppe käigus midagi õppimata ei jää.

Viisin mooruspuu õue aklimatiseeruma. Tema kasvab muidu juba potist välja ja okstega lakke! Mooruspuule sobivat kasvukohta otsides leidsime härmalõnga. Või kuidas neid sügisesi ämblikuniite kutsutaksegi? Härmalõng oli pikk ja väga tugev, ei teinud kerge sikutamise peale teist nägugi. Siis leidis Mees härmalõnga autori kurgirohutaime pealt istumast ja mina tundsin tugevat vajadust pageda. Härmalõnga autor oli suurim ämmelgas, keda ma väljaspool loomaaeda näinud olen. Kabedama kreegi suuruse kehaga, koivad peale selle. Ma olen alati öelnud, et mind ei häiri ämblikud õues, kus on nende koht, aga ma poleks iial tulnud selle peale, et "oma kohaks" peab meie õue selline tegelane ... Võimalik, et ta ei olnudki mingist eksootiliselt liigist, lihtsalt erakordselt täissöönud eksemplar. Brrrrr.

Netiavarustes kolades leidsin üles meister Nieblingi nime ja mustrid. Kunagi ostsin Saksamaalt isegi kudumisajakirja, kus tema mustrid sees olid, aga nii ajakiri kui meistri nimi olid kuhugi kadunud. Nüüd on vähemalt nimi leitud. Ise olen kudunud vaat selle laudlina, linasest lõimest. No oli ikka ettevõtmine! Aga kuidas neid mustreid haapsalu sallidega ühildada, tuleb veel mõelda. Pealegi on paljudel juhtudel keegi hull kõik tingmärkidega joonised tekstipõhiseks "tõlkinud", kuidas sellise asja põhjal kududa, ei kujuta ette.

No comments:

Post a Comment