Kõigepealt tuli muidugi esmaspäevane uputus. Umbes kolm tundi kallas siinkandis vihma nii, nagu oleks keegi taevas vanni ümber ajanud. palju vanne. Tavaliselt teeb meie savine muld igasuguse vihma peale "lürps" ja on pool tundi pärast vihma praktiliselt kuiv, seekordne vihm kestis nii kaua, et kolmapäevalgi aias lirtsus. Umbes nii, et "naine tammus murus, ja kostis suurepärane lirts". Võib-olla peaks olema tänulik, et mitte spunk. Tänulik olin ma hoopis uue katuse eest, sest polnud üldse vajadust kaminasaali ja lastetuppa vettpüüdvaid mahuteid organiseerida.
Teine Vanaisa käis üle hulga külas, katust ja Unistaja medalit vaatamas. Ega ta siia tavaliselt kauaks ei jää, aga tore on ikka, kui isa oma esmasündinud poja elamise vastu ka huvi tunneb.
Jõugu Juht oli nädala alguses kõigepealt haige. Kuna teisipäeval pidi olema üks kontrolltöö ja kolmapäeval teine, aga neljapäeval lausa väljasõit, otsustasin poolhaige lapse esmaspäevaks koju jätta - et olgu enne olulisemaid sündmusi haige ära, siis on see asi tehtud. Tundub, et vist töötas. Neljapäeval käis JJ klassiga maisilabürindis. Seal oli olnud oluliselt vähem porine kui me kõik arvasime, JJ kurtis, et jalad hakkasid kummikutes higistama. Muidu oli olnud "suht norm", nagu JJ kõiki toredaid asju viimasel ajal kirjeldab.
Unistaja ja Lillebror käisid Lillebrori Sõbra sünnipäeval. Unistaja läks peolt edasi JJ Klassivenna (tuntud ka kui Semu) poole ööbima. Millalgi õhtul helistas Semu ema ja küsis murelikult, kas vastab tõele, et Unistaja tohib krõpsude ja koka peale kulutada kakskümmend eurot. Tal olevat see raha kaasas ja ta olevat avaldanud soovi, et kõik oleks perfektne. Tegin jahmunud häält ja ütlesin, et krõpse võib osta küll, aga rämpstoidusse üle viie euro investeerida ei tohiks. Hiljem selgus, et Unistaja oli siiski krõpse ja limpsi ostnud mõõdukas koguses, nii et raha jäi üle ja kõik said näksida.
Lillebror tegi Õpetaja Õunapuuhaldja poolt koju saadetud viie-minuti-testi liitmise peale. Sai 46 punkti. Arvesse võttes, et samal ajal arutasime meie Unistajaga Lillebrorist vähem kui meetri kaugusel mingit loodusõpetuse teemat ja Lillebror arvutamise vahele oma arvamust avaldas, pole see põrmugi halb tulemus.
Mina kudusin esimese lipusinise vaiba ja pistsin suure hulga maasikataimi varupeenardele. Õnnetuseks said varupeenrad otsa, taimed mitte. Tuleb leida mingi muu lahendus. Veel korjasin Vanaema aiast kolm ämbritäit kreeke, mille Vanaema usinasti kompotiks keetis. Vähese suhkruga, aga buberti peale kõlbab hästi. Ise ostsin täna turult kuus kilo mirabelle, millest on saamas 13 purki kompotti. Ohtra suhkruga, sest mirabellikompott meeldib meile kõige rohkem lihtsalt kompotina. Nurrrrrr.
Mees assisteeris kreekide korjamisel saega - Vanaema ja Vanaisa ei tee ealiste iseärasuste tõttu oma aiaga enam suurt midagi ja kreegipuid on seal ühemõtteliselt liiga palju. Pealegi saab mahasaetud puu otsast vilju palju kergemini kätte. Mõned puud jäid püsti ka. Kodus organiseeris Mees talvepuude riitaladumise. Poisid kräunuvad majapidamistööde peale oluliselt vähem, kui issi koos nendega tegutseb. Kuuri me neid vettinud halge kuivade ette enam viima ei hakanud, aga kuuri välisseina ääres on ruumi küllalt ja hiljem, kui tarvis peaks olema, kuivamisruumi toas ka. Esialgu loodame siiski õues tahenemise peale.
Must Mimi veetis laupäeva hilisõhtul üsna pika aja ukse taga valjusti kräunudes. Kui Mees ta lõpuks sisse laskis, tuli Mimi iseenesestmõistetava olekuga otse voodisse ja jäi sinna hommikuni. Mulle küll meeldib kass voodis, aga tervet ööd ettevaatlikult ümber kassi magada ei ole just kõige mugavam.
Uuel nädalal pole teada ei kontrolltöid ega väljasõite, küll aga on tulemas Teadlaste Öö ja veel suuremal hulgal aiatöid. Kui veel ilma antaks...
No comments:
Post a Comment