Sunday, October 29, 2017

Koolivaheaeg

Sügisene koolivaheaeg on alati häbematult lühike. Kui järele mõelda, siis on seda tegelikult kõik koolivaheajad.

Traditsiooniliselt korraldatakse koolivaheaeg Mehe sünnipäeva ajaks. Meile sobib. Sama traditsiooniliselt valmistan mina selle päeva puhul lasanje ja sachertordi. Seekord tuli tordikreem oluliselt paremini välja kui lasanje valge kaste, tavaliselt on vastupidi. Traditsiooniliselt peame me Mehe sünnipäeva ajal võõruspidu lastega, aga täiesti mittetraditsiooniliselt oli lausa kahe sõberpere lapsi tabanud palavikuga tõbi, mille tõttu õnnestus täitsa kogemata järgida vana head preisi kommet "pool kooki külalise kohta". Oli rahulik istumine, täitsa ebaharilikul moel oli täiskasvanuid sama palju kui lapsi (tavaliselt on lapsi oluliselt rohkem).

Traditsiooniliselt võtan ma sügisesel koolivaheajal üles oma ökoporgandid. Sel aastal sai lõppkoguseks umbes 25 kilo - oodatav kogus, arvestades hoolikat kompostimullaga rikastamist, peenrapinda ja seemnete arvu oleks olnud 40 kilo. Oligi vilets toidukasvatamise-suvi. Päeval pärast porgandite ülesvõtmist sadas maha lumi. Karta on, et seegi hakkab traditsiooniks saama, mitte et see meist kellelegi meeldiks. Lumi on tänaseks küll enam-vähem ära sulanud, hea seegi. Enne jõule meie teda ei vaja, sadagu suusakuurortide ja karukoobaste kohal. Sulalume ja külaliste puhul katuse uurimine andis tulemuseks, et kord juba ümbertehtud katuseakna juures on väike leke. Mees arvas, et võtab ehitajapoisiga ühendust mõnel tööpäeval uuel nädalal.

Mängisime lastega "Aliast", mille käigus ilmutas Unistaja positiivset ootusärevust peatse koolimineku suhtes. Halleluuja. Halleluuja veel - seekord suutis ta juba täiesti mõistlikul moel lihtsamaid sõnu seletada, varem on tal alati olnud kramp, milline oleks see Täpselt Õige sõnaseletus?

Jõugu Juht käis Linnas juunioride kokkusaamisel. Kuna bussi saabumise ja juunioride tunni alguse vahele jäi paar tundi vaba aega, käis ta mööda elektroonikapoode ja helistas korduvalt Mehele, kräunudes nutitelefoni teemal.

Lillebror käis matkal, kus olevat olnud väga tore. Seekord toimus matk meie kodu lähedal, Mees viis ta maalingutega bussipeatusesse ja sai sealtsamast õhtupoole kätte, ringijuhendaja olevat ta lahkesti üle tee ka aidanud. Ju siis oli palju liiklust.

Ühel päeval olin täitsa üksi koduhaldjas ja olles pool päeva mõelnud, mida ma ometi oma eluga peale hakkan, jõudsin järeldusele, et koduste päevade jaoks on vaja rohkem kui üht eesmärki. Mis siis, et suurema hulga tööde päevaplaani võtmise puhul jääb midagi tegemata, otsustusvõimetult pöialde keerutamine on lõpuks veel hullem.

4 comments:

  1. Meie omad hakkasid poole vaheaja pealt kurtma, et miks see vaheaeg küll nii lühike peab olema. Kuigi midagi väga erilist me ei teinud. Aga mõned said mitu päeva järjest 11ni magada. (Ma ei saa aru, miks ei võiks ühes vahetuses töötav kool alustada koolipäeva kell 9, mitte 8.15.)

    Ja viimase lõiguga suudan täiesti samastuda. Minu puhul kehtib veel see, et need eesmärgid peaksid olema kuskile üles kirjutatud - kiirematel aegadel mõtlen ju niikuinii, et see, teine ja kolmas asi vajaks tegemist, aga kui on ootamatu või vähem ootamatu vaba päev, siis ei oska kuskilt otsast alustada. Järgmise kiire ajal tulevad need tegemist vajavad asjad muidugi jälle meelde.

    ReplyDelete
  2. Mul on sama lugu. Kui juba toimetan, tean täpselt, mida kõike veel oleks vaja teha, aga kui on aeg valida, mida toimetada, siis on kõik meelest pühitud. Ma kunagi tavatsesin üles kirjutada, peaksin hakkama seda jälle tegema.

    Meie naaberkool alustab 8.00 ja kui ma õigesti mäletan, siis meie minevasuvistel sohvasurfi-tuttavatel Dresdeni all läks 7-aastane tütar kooli kella 7.30ks. Vaat see on ebainimlik, 8.15 tundub juba täitsa mõnus. Kuigi kell 9 oleks jah hoopis normaalsem koolialguse-kellaaeg.

    ReplyDelete
  3. Meie koolis taheti panna tundide alguseks kl 9, aga lapsevanemad hakkasid pidurdama. Siis jäi 8.30.

    ReplyDelete