Eile õhtul ütlesin just, et ei usu meie auto kiiresse valmissaamisse, kui helises Mehe telefon - tuldagu järele ja võetagu rahakohver kaasa, auto on valmis.
Sõitsime Linna, Mees pitsitas pangaautomaati, sõitsime edasi... kuhugi garaažide vahele labürinti, kus saaks teha õudusfilmi äraeksimisest ja tagaajamisest. No pime oli ju ka. Auto oli olemas, läks käima, Mees arveldas parandajaga... Siis võtsin mina värskeltremonditud auto ja Mees Vanaisa masina ja tegime tiiru Linna peal. Ega ma poleks sealt labürindist üksi välja sõita osanudki.
On tore küll sõita autoga, kus kõik nupud ja hoovad on õigete kohtade peal, mis läheb ilusti soojaks - ja kui on tarvis soojust reguleerida, siis näed, mida teed. Ja mis ei urise valjusti. Tarvitab õiget sorti kütust. Ei haise. Ja mida ma juhtida oskan. Mis siis, et on tulemas suur juubel.
Olevat tehtud Midagi käigukastis ja mootori kapitaalremont, plokikaas, kolvirõngad ja puha. Mida iganes see tähendab. Maksma läks see... oioioioi. Põhimõtteliselt üks õpetajapalk või kogu minu selletalvine hambaravi (tehtud ja tegemata) kokku või kokkuhoidlik Legolandi-reis või eeee suur osa ühe ärklitoa remondiks vajaminevat kraami. Ainult et uuem auto oleks läinud maksma vähemalt viis, aga tõenäoliselt kümme korda oioioioi, ja seda meil poleks kusagilt võtta olnud. Kuna Mees ei ole loomu poolest automuterdaja, siis meile mingi eiteakelle poolt viletsaks kuulutatud ja võileivahinnaga äramüüdud auto ju ei sobi, oleme juba proovinud, aitäh, ma rohkem ei soovi. Olemasoleva juubilari puhul me teame vähemalt, kuidas temaga ümber käia ja mis asjad tal millises vanuses lapitud on. Pikapeale on muidugi nagu vanavanaisa kirves, vahetame muudkui tera ja paneme uue varre, aga ikka on sama asi...
Me nüüd loodame, et enne natukest kosumist midagi ootamatut ei tule. Oodatavat remonti on natukene veel vaja teha, aga paluks etteplaneeritaval kujul, umbkaudse eelarve ja eelnevalt kokkulepitud logistikaga. Kosumine tuleb kindlasti jälle.
***
Teisipäeval saime niimoodi Linna, et Lillebrori Sõbra Isa, kelle kohta ma endiselt usun, et ta on erariietes ingel, tuli Linnast ja pani Vanaisa autole juhtmed külge. Kella 7.30 ja 11.30 vahel sõitis meie juurest nimelt mööda üksainus auto ja seegi siis, kui Lillebrori Sõbra Isa oli kohe-kohe saabumas. Siis laenas Mees Linnast ühe aku ja selle abiga läks Vanaisa auto kolmapäeva hommikul ikkagi käima. Vigased on nii Vanaisa aku (tühi) ja Vanaisa akulaadija. Ega neid asju jah enne ei tea, kui pole proovinud, aga äärmiselt totter olukord oli. Nagu guugli abil esimesena kätteleitud autofoorumites öeldi, aku ei hoiatagi midagi ette. Võiks ju?
No comments:
Post a Comment