CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Saturday, March 24, 2018

Laupäevane

Hommikul keetsin Lillebrori rõõmuks putru. Teised sõid ka. Siis triikisin seitse (7) Mehe särki ja mingi hulga muud pudipadi. Korjasin kokku musta Mimi poolt laiali loobitud kaltsuvaibamaterjali. Siis läksin õue.

LUMIKELLUKESED!

Vabandage, seda ei saanud ilma karjumata öelda. Nii tore, et vaatamata nende kasvukoha täielikule äratrampimisele suvel-sügisel (The Katus, muidugi) ja praegusele väikesele jääajale on neil ikkagi kalender selge.

Mees ütles, et välitöid tema täna ei tee, liiga tuulina. Läksime hoopis üles teisele korrusele. Ja koristasime. Ja koristasime. Ja koristasime. Vahepeal käisime toas võileibu söömas, siis koristasime edasi. Lapsed käisid naabrite lapselastega koos tunnikese metsa tegemas, päriselt ka, naabrite metsalank on meie lauda tagant mõnisada meetrit, teisel pool võsa. Metsatööl olid olnud naabrimees, tema noorem poeg ja selle kaks poega, just meie laste eakaaslased.

Meie Mehega koristasime. Lõpuks tellisime lapsed koju, kokkupühitud sodihunnikuid aeda lõkkehunnikusse viima. Laps noor, jalg kerge, prahiämber kah pigem kerge.

Tähendab, suvel sai kiirkorras vana katus maha võetud, sest ühtelugu sadas ja teise päeva õhtuks oli vaja vähemalt mingi koormakate või midagi peale saada. Suurem osa vanast katusest läks maja ümber maha, seda lasu me korjasime ja sorteerisime novembri alguseni, ikka nii, et roovilatid virna, eterniidid lauta ootama, kuni me nende likvideerimiseks võimaluse leiame, suuremad laastud kuuri - sest need on maailma parim tulehakatus, ütles sõber Metsateadlane -, peenem sodi lõkkehunnikusse. Minevaastase vihmase sügisega andis seda lõket ka sussutada... Kui nüüd kuivemaks ja tuulevaiksemaks läheb, sussutame edasi.

Ainult et muist peenemat sodi pudenes sarikate vahelt teisele ja kolmandale korrusele. Kolmas korrus on muidugi nali, pööningu kummaski otsas on toad, mille lagede peale saaks soovi ja viitsimise korral tõesti kaks paarikümneruutmeetrist kaldlagedega tuba ehitada. Kunagi. Hetkel on need laepealsed endiselt sodi täis, sest kõike ka korraga ei jõua. Jõudsime (laepealsetega) tubade vahelise teise korrusel ala, kus SeeKesSiinMajasEnnemElas hoidis suuski, suuri maakive - keegi arvas, et hapukapsaste jaoks -, vanu ajakirju ja lõputult pesunööre. Ütleme, pööning... 40-50 ruutmeetrit, silma järgi. Ühtlaselt kaetud katuselaastusodi, saepuru ja tuvastama prahiga. Öäk. Lisaks muule tuli kuskilt välja ka umbes prügikotitäis nõukogudeaegset klaasvilla... ärge sellest suuremat kogust küll ilma kaitseriietuseta puutuge. Mitu ämbritäit sodi poisid ära kandsid, me ei lugenud, aga suuremaid tulehakatuse-laaste tuli umbes kuupmeeter.

Lõpuks sai seal piisavalt puhtaks, et Lillebror, kes redelil ronimiseks oli saapad jalast ära võtnud, jalutas seal sokkide väel ringi...! Täitsa jube, tegelikult on seal endiselt palju tolmu, ega seda ühe pühkimisega ära ei saa. Iseenesest pole eesmärk ka, niiehknii tuleb veel lammutamist, enne kui ehitama saab hakata.

Mees vaatas tulevast ülemise korruse vannituba - üks katusealune nurk - ja arvas, et seal võiks juba hakata paigutama, kuhu miski asi tuleb... Vara veel, arvan mina, tubades ja laepealsetel on veel küllalt sodi, mida ära koristada, no ja lammutada tuleb ka, põhjapoolse katusepoole all on hulk täiesti tarbetuid, hööveldamata lauast tehtud, ma pean veel Meest veenma, et eluruumides ei ole pinnulisel laual kohta...

Minu selg, mis vahepeal juba üsnagi maha rahunes (keda huvitab, ei ole alaselg, pigem turjapiirkond valutab), muutus ärevaks, aga ibuprofeen ei ole maailmast kadunud.

Korjasin kokku musta Mimi poolt laialiloobitud kaltsuvaibamaterjali. Sõin Mehe ja laste poolt valmistatud pannkooke. Küpsetasin kaks kõrvitsakooki, ühe kirikusse, teise endale (sest Lillebror jäi eelmisel korral kirikus ilma).

Avastasin netis kolades, et blogija Manjana on siin käinud. Vestlesime. Kui te Manjana blogi kaudu esimest korda satute, tere lugemast.

Ma lähen nüüd panen masinatäie pesu pesema ja pesen enda räpast ihu ka. Selle tolmutamise peale on see lausa hädavajalik. Äkki jõuan pärast veel kudumisenigi, sest kudumist ma arrrrrmastan.

0 comments:

Post a Comment