Sunday, March 25, 2018

Palmipuudepühal

Kuna tegime emmedega kohvikut ja köögi kõlariga oli mingi probleem, läks 90% jumalateenistusest minust puhtalt mööda. Kahju. Aga lapsed sebisid ringi, Kaksikud allusid ilusti, kui ma palusin pallimängus teha pausi hetkeks, mil mõni tädi kandikuga tuleb - et mitte palli piimakannu saada, eks ole -, ja Lillebrori Sõbra Ema kiitis, kuidas koguduse noored mehed järjest vanatädide telefonikellasid õigeks panevad. :) Veel üks kasu, mis vähemalt eakatel kogudusest on, mõni noorem inimene ikka on, kes keerulise tehnikaga aidata saab.

Muidu läks pool nädalat seljavalu tähe all, aga võimlemine ja Mehe poolt ekstra minu jaoks hangitud korsetilaadne asi parandasid asja. Valutas peamiselt turjapiirkond, alaseljaga oli, tänan  küsimast, kõik korras. Ja ma tean täpselt, kuskohast see tuli, ikka see minevasuvine laia kanga kudumine ja mitu kuud regulaarset ehitusprahi kohal küürutamist otsa... Kui ükskord ühe kehaosa ära rikud, siis võib minna mitu aastat, enne kui korda saab.

Seljavalust hoolimata sain lõpuks lõpuni kootud kitsa kaltsuvaibakanga. Pärast ülestõusmispühi panen üles kanga villavaibakeste jaoks. Sellega ei teeni ma ise mitte midagi, aga villase lõnga äraviskamine on teatavasti patt, järelikult tuleb lõngale rakendus leida, näiteks vaibakesena kellegi kassi taguotsa all. Siinkohal tervisi Franzule. :)

Endalegi ootamatult sain seotud Lübecki Kinderliteraturhausi pildiraamatuprojektiga. Tõlkisin neile ühe lasteraamatu ja kui neile sobib, siis tõlgin veel, sest see on fun. Ärge valesti aru saage, tegu on umbes 4-5-aastatele sobiva pildiraamatuga, aga arvatavasti pagulaskriisi valguses on suurenenud vajadus kakskeelsete, lapsesõbralike raamatute järele, eks nad siis tasapisi aretavad raamatuid ja tõlgivad, projekti nimi on 1001 Sprachen ehk 1001 keelt. :)

Lapsed ei teinud nädal aega mitte midagi eriliselt põnevat, olid head ja kräunusid vaheldumis nagu lapsed ikka. Laupäeval käisid paar tundi naabritega metsa tegemas, aga sellest ma juba eile rääkisin.

Mees ei teinud ka midagi põnevat, olümpiaadid ja Känguru on möödas, nüüd on aeg hakata enne tasemetöid ja eksameid päästma, mida veel päästa saab, mõnel õpilasel on kindlasti vaja midagi päästa.

Meie kassid keelduvad endiselt õueminekust, aga punane Findus märgistab pühendunult kõike, mida saab. Tema sisemine kalender ütleb, et on kevad.

Ka meie lumikellukesed on vapralt ninapidi väljas, aga tuppatoodud metskirsiokste tänaseks päevaks õitsemamotiveerimine ei õnnestunud, pungad on kohe-kohe pakatamas, aga ilmselt mitte veel täna. Noh, ilus on ikka, kui õitsevad, olgu täna või homme.

Koos Lillebroriga panime tomatiseemned mulda. Kui mul õnnestub veenda Lillebrori neid potte mitte üle kastma, siis tekib meil natuke kasvuhoonetomateid ja natuke potitomateid, sest Lillebror tahab kasvatada toatomatit. No las tahab, taimekasvatajast last on igatahes kergem kodus pidada kui noort Gerald Durrelli, nagu ta siin vahepeal ähvardas.

Homme tuleb vaibaviimistlemise päev, kui tervis lubab ja vähegi viitsimist on.

2 comments:

  1. Kahju küll, kui tehnilistel põhjustel mööda läks. Noor veld puldis ütles, et viga olevat köögi kõlaris, mitte puldis. Vähemalt jutluse soovitaksin küll järele kuulata, kui vähegi õnnestub. Vaiba- või mudukudumise juurde ehk? Mulle oli kõnekas.

    ReplyDelete
  2. Ähh. Palun trükivigade pärast vabandust. Nüüd alles märkasin. Noor vend ja muidukudumine pidid loomulikult olema.

    ReplyDelete