Monday, July 9, 2018

Kuri

Eile juhtus selline vastik lugu.

Istusin südamerahus Espaki ees autos, ootasin, millal Mees poest välja jõuab, ja kudusin. Mis sa ikka niisama vahid, eks ole. Paremat kätt peatus üks hõbehall katkise põrkerauaga kaubik, Maanteeameti andmetel* Citroen nimeks. Ahah. Äkitselt… KOLKIMINE. Vastu autoakent. Kui ma jälle hingata sain, vaatas akna taggant vastu - vabandage - klassikalise vene filmi Ivaanuška nägu mees, irvitas ja astus poe poole.

No teate.

Kui Ivaanuška poest tagasi tuli, astusin autost välja ja nõudsin aru, milles oli problem? "Äää… mmm... ma siin tahtsin nagu tähelepanu, et teie siin heegeldate!"

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Mida iganes ta selle omapärase lausega mõtles, mina ise panen vägagi tähele, kui ma koon, aga mida ma omas autos teen, pole kindlasti mitte ühegi möödakäija asi. Pealegi ei ole kudumises mitte midagi sündsusetut. Isegi rumala näoga** mehed peaksid oskama käituda, eks ole. Tegin Häält.

Pärast paari minutit kirjeldamatut ülbitsemist Ivaanuška poolt ja Häält minu poolt ("Teie EI ÜTLE mulle sina!") hakkas Ivaanuškale midagi kohale jõudma. "Ehmatasin teid või?" Lausa alalõug vajus töllakile.

On muidugi võimalik, et Ivaanuška maailmataju ei ulatugi selleni, et võõra autoakna pihta KOLKIMINE võib autos istuvale inimesele olla kuidagi häiriv või lausa ehmatav. On ka võimalik, et mitte keegi pole talle kunagi varem öelnudki, et ta ei tohi teha, mis parajasti pähe tuleb. Teoreetiliselt on ka võimalik, et ta pole kunagi kuulnud südamehaigetest***, keda ei tohigi ehmatada. Mõni inimene suudabki mitukümmend aastat elada ega märka üldse, et ühiskond on ka kusagil olemas. Aga ikkagi...

Õrr.

Muidugi, minul läheb see asi varsti meelest, aga Ivaanuška on kardetavasti edasi… kole.

__________
*ma vaatasin autonumbri igaks juhuks järele ja kontrollisin Maanteeameti lehelt üle. Teile praegu ei ütle, mis selle ülbitseja number oli, esialgu ei raatsi, küllap see mees vaimust vaene oli.
** inimerne pole küll ise oma näojoontes süüdi, aga ma olen näinud ka karikatuurselt inetute näojoontega inimesi, kelle üldise meeldiva oleku taustal ei pane viltust nina tähelegi. Ivaanuška näol oli aga mina-olen-mõnus-mees-teen-mis-.tahan ilme, see teeks ka Adonise koledaks.
*** tänu Jumalale, seekord ei löönud ehmatus mul südant pooleks päevaks kapitaalselt rütmist välja nagu mõnel puhul varem. Aga kui südamelihas oleks endiselt põletikus, siis…

2 comments:

  1. Njaa, Issanda loomaaed olevat kirju... Aga selle peale poleks tõesti osanud tulla, et kui näed inimest parkas autos istumas (vahet pole, kas teeb midagi või mitte) siis võiks aknale kolkida, et "tähelepanu" saada...
    Aga noh, inimesed ja nende maailmanägemused on erinevad. Mul on üks naabrinaine, kes armastab näiteks "teadmatuid" valgustada. Viimane kogemus oli see kui läksin aeda ning kuulsin naabrinaist mu lapsele seletamas, et kui laps liivale istub siis jääb ta kohutavalt väga haigeks ja liivakastis liivale istuda kohe kindlasti ei tohiks... Õues oli 22 soojakraadi... Minu jaoks samuti täiesti loogikavaba käitumine.

    ReplyDelete
  2. Nojah, eks paljud tunnevad vajadust teisi inimesi milleski harida.
    Mul ei ole üldse probleemi inimestega, kes suuliselt pöörduvad, minu kudumist eemalt jõllitavad või omaette midagi kudumise kohta pomisevad, aga mul oli ausalt autoaken kinni ja pilk suurema osa ajast varrastel, et kõrvale parkinud autost keegi välja tuli, märkasin alles pärast kolkimist - sest ma leian, et see ei olnud minu asi. Ja tema asi ei olnud kolkida. Võeh.

    ReplyDelete