CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, July 8, 2018

Laat, laagrid ja muud katastroofid

Praegu ongi möödas enamik keerulistest olukordadest, mis sel nädalal kõik omavahel puntras koos olid. Lapsed on laagritest tagasi ja oma tuppa kupatatud, laat on möödas ja poola sohvasurfipere on kah üpris normaalne, kui välja arvata, et nad on peamiselt jahutoidulised.

Jõugu Juht oli laagris Saaremaal, hankis endale paar uut sõpra, uuendas suhteid vanade sõpradega ja kaardistas, kes kellega käis. Käimisi olevat olnud.

Unistaja ja Lillebror olid vibulaagris ja selle järel võistlustel. Unistaja tõi koju pronksmedali ja mainis, et võiks ju olümpiale sihtida… vaatame seda asja. Tubli on ta küll, jah. Laagris oli Unistaja jaoks kõige põnevam, et söömas käidi baaris, sate aru, baaris… ja Lillebror jällegi meenutas igatseva häälega laagrimaja naaberaeda, kus kasvasid nii-nii suured peiulilled…

Mees astus uuesti ülikooli. Olevat punktide põhjal pingereas kolmas. Veel sai Mees (aga meie ülejäänud kah) ootamatult kingituseks muruniitja. Uus mänguasi, ilmselgelt. Seda katsetada pole veel aega olnud, sest laaaaat oli.

Mina tegutsesingi peamiselt laaaaada asjus ja keetsin natuke kompotti ka.

Laat oli praeguse tunde järgi mõttetu. Seda ütles ka üks teine kaltsuvaibakuduja, et igal aastal pidavat müük viletsamaks minema. Tõsi, meil juhtus ka lausa kaks imet paarikümneminutise vahega - üks tütalaps tuli, vaatas, helistas emale ja kutsus ema vaipa ostma. Ema tuli ja ostis kah, kujutage ette. Ja teisega oli jälle nii, et Mees käis ekstra üht vaipa kohale toomas - sest kogu sortiment, vabandage, Opel Corsa peale ei mahu - ja inimesed, kelle jaoks see vaip toodi, tulidki tagasi seda vaipa ostma. Muidu on ikka nii, et kes lubab tulla, see ei tule, ja kelle jaoks pingutad, sellel on ükskõik… Inimesed on ikka ilusad ja head ka. 

Mitte nii ilusatest ja headest oli selline lugu, et üks kesklinna valvejoodikutest tuli ka sel laadal tüütama. "Ma otfin prluuti," teatas kakerdis mulle usalduslikult, džinnipurk näpus ja ise kergelt kõikudes. Vastasin, et pruute mul pakkuda ei ole, otsigu mujalt, kakerdis tõstis võidukalt sõrme: "Kes otfib… see leiab!" Oeh. Kuna onku ei tahtnud ära minna, tegin Häält: "Te olete ju purjus, minge palun ära!" "Ma ei ole purljuf. Ma olen. Eba. Kaine," teatas kakerdis akadeemilise tooniga. Lõpptulemusena helistasin ma politseisse… aga päriselt ära viidi onku (kahe G4Si neiu poolt, mis talle kindlasti meeldis) alles järgmisel hommikul, siis oli ta džinni asendanud Laua Viinaga ja - põrandakilpkonnade müüja sõnul - pakkunud lahkesti pudelist lonksu kõikidele, kelleni tuigerdada suutis. Sellel vaesel mehele oleks kindlasti palju rohkem sõpru, kui ta joomise maha jätaks… 

0 comments:

Post a Comment