Sunday, July 1, 2018

Väsinud

Nii ongi. Kuigi õietolmu kogus õhus paistab selleks hooajaks taanduma hakkavat ja tänu sellele olen ma mõnel ööl ka magada saanud - üksvahe ärkasin igal ööl paar korda lämbumistunde peale. Ainuke allergiavastane vahend on tõenäoliselt hormoon, aga seda mu perearst pelgab välja kirjutada. võib-olla on tal selleks mingi hea põhjus, kesse seda arstide loogikat teab… aga tulevaasta ma enam ilma hormoonita kevadsuve üle ei ela.

Aga nagu ma viimati kirjutasin, tekkis meil PLN teha Jõugu Juhile tuba ja toa vabastamiseks tegelesin siin neli päeva ennastohverdava kangakudumisega, nagu Lillebrori Sõbra Ema seda nimetas. Nüüd on selg jälle valus ja taguots kõvast kangapingist villis, aga kangas maas. Kes need vaibad ära sõlmib, viimistleb ja maha parseldab, seda ma veel ei tea, kahtlustan, et jällegi pean see olema mina.

Ega suurt muud polegi teha saanud. Laenulaps oli alates neljapäevast külas ja motiveeris ka meie poisse puid kandma - talle olevat see töö meeldinud. Natuke siiski veel kanda jäi, sest lisaks puukandmisele käidi ka ujumas (Mees viis), ratastega mitu tretti metsas, grilliti tööstuslikus koguses liha ja muidugi vahiti lõputult ekraane. Poisslapsed suvevaheajal, mis teha.

Täna pärast kirikut käisime pidulikult ehituspoes, vaatasime lampe ja ostsime paar kotitäit krohvisegu. Eks näeb, millal päriselt krohvima saab hakata, aga alguseks on natukene vähemalt olemas. Õnneks selgus, et JJ ja minu lambimaitse on üsna sarnased, seinavärvi osas peame veel läbirääkimisi pidama. Ka selleni läheb veel mõnevõrra aega.

Homme tuleb Suur Pakkimine ja siis lähevad lapsed laagritesse. Mida meie Mehega siin ilma lasteta kolm päeva peale hakkame, mina ei tea. Aga eks me ole varemgi kogenud, et ka ilma lasteta on võimalik olemas olla. Natuke aega.

No comments:

Post a Comment