Ma siin üksvahe läksin reedeõhtuti magama juba kella kümne paiku. See tõi endaga kaasa mõnusa väljapuhkamise laupäeva varahommikuks ja sassis unerežiimi süvenemise. Tähendab, tuleb veel natuke aega ärkvel püsida. Mehed vaatavad vist Transformereid või midagi muud taolist surmigavat, Internet on mitu korda läbi loetud, no mis ma oma eluga peale hakkan…?
Kududa täna ei taha, eile tegin silmadele haiget. Kujutage ette, kui narristi, lugesin lastele unejutuks "Krüptoportaali" ette ja samal ajal kudusin uue piibelehesalli äärepitsi silmuseid maha… ikka pilk raamatusse ja pilk silmusele, kuni pea hakkas hullusti ringi käima. Muud kudumist ma saan loomulikul moel sõrmedega "näha" ega pea iga silmust vaatama, aga mahakudumist, näed, ei saa.
Lugeda… ka hetkel ei taha, sest lugemise juurde kuulub millegi söömine (päh, Peki-Heini!) või kudumine. Ma ainult voodis ei lisa lugemisele tegevusi, aga kui ma voodis loen, siis jään varsti magama… vaata esimest lõiku.
Ma siis seletan siin niisama.
Tuleva nädala poenimekiri on pikk nagu meremadu, aga kui kõik läheb hästi, on ühe nädala ja neljakümne kaheksa tunni pärast Suur Suvelõpupidu peetud ja kõigile lastele aktuseriided kah olemas. Ja algab eksperiment "kaks täiskasvanut, kaks teismelist ja üks laps kuu aega söönuks 150 euro eest". Sest vaadake, meie toidukulutused on täiesti kontrolli alt väljas ja mulle tegelikult meeldib see tunne, kui mul raha on. Hetkel mingil müstilisel põhjusel isegi natuke on, Mehel ka, hoolimata sellest, et me ju käisime reisil ja lasime autot parandada ja Mees on ostnud mitmesaja euro eest ehitusmaterjale ja külmkapi ja puha. Napi toidueelarve sisse käib ainult see toit, mida me kodus sööme, koolitoit ja väljas söömine ja hm, arvatavasti pärast Laata hiina toidu ostmine sinna sisse ei käi.
Laat jällegi on möödas kahe nädala ja kahekümne nelja tunni pärast. Seekord seisneb minu ettevalmistamine eelpoolmainitud piibelehesalli valmiskudumises ja Mehele meeldetuletamises, et vaibanimekiri on tarvis puhtalt välja printida. Kõik. Ei koo mingit uudsekangast ega võimle millegi muu pärast. Nii-öelda laos (ehk Vanaema juures verandal) on piisavalt vaipu, et kolm aastat laatadel käia, müüme neist mõne ära, siis koon midagi uut. Pealegi on mul endiselt pooleli (kuigi tagumises kolmandikus pooleli) üks väga suur joogavaipade tellimus, see tuleks augustikuu jooksul veel ära lõpetada. Tegelikult oli mul PLN tuleva kevadeni üldse mitte midagi kududa, aga siis tuli see tellimus… Ja eks ma pärast tellimust koon JJ tuppa ka ühe vaiba, sellise, nagu ta tahab. Või laseme tal valida olemasolevatest, eks näeb.
Veel sellest pisikesest toidueelarvest - millal siis veel taastekitada mõistlikke toitumisharjumusi, kui mitte septembris? Kui igasugune aed- ja puuvili on poes lõpuks ometi mõistlike hindadega ja aiast tuleb kah üht-teist? Ja uue kooli-trenni-ringi-töölogistika tõttu on meeleolu optimistlik (haarame sellel logistikal sarvist…) ja valmisolek häid harjumusi juurutada kõrge? Mõistliku eelarve juurde kuulub ka mõistlik toiduplaan, mida ma pole oma kolm kuud teinud. Lihtsalt see meie suvine rutiinitus… No ja kui ei ole toiduplaani, siis muutub meie toitumine vääääga ühekülgseks. Makaronid tomatikastmega, kotletid, omlett, lõputult grillvorste, kana-riis-paprika. Läheb hästi, kui korragi pitsat (kodune!) või pannkooke saab, millestki mõnusamast rääkimata.
Lisaks toiduplaanile tuleb teha majapidamisplaan ja sellest ükskord elus ka kinni pidama hakata. Sest vaadake, tuleval suvel lubasid külla tulla sõbrad Saksamaalt, kelle kodus on šampoonipudelid vannitoa plaatidega toon-toonis, ja tolmukübet seal üle ukse ei lasta. Kui nad kuus aastat tagasi Poolas ja Baltikumis käisid, ohkas pereema koju jõudes, et on tore olla oma ilusas, puhtas, modernses köögis. Noh, modernset meil ei saa kunagi ja ilus on niiehknii, aga puhast võiks ju ilusale lisaks kah pakkuda. Aga nagu Flylady ütleb (ma mõne tarkusetera olen siiski omendanud): "Su kodu ei läinud ühe päevaga räpaseks, ega seda ühe päevaga korda ei saa." Ja üldse, mulle meeldis väga Leelo Tungla tädi Anne praktilise inimese idee: "Kohe hommikul, kui üles ärkad, mõtled läbi, mis täna tuleks teha." Parematel päevadel isegi natuke õnnestub.
Mis puutub kooli-ringi-trenni-töölogistikasse, siis sel sügisel lähevad õpilasena kooli neli meest. Mees küll, jah, mõnevõrra kõrgemasse haridusasutusse… või kuidas võtta. Ükskord peab see magister tehtud saama niikuinii! Kuidas ta seda täiskohaga töötamise , kolme lapse ja nõudliku naise kõrvalt ette kujutab, mina veel ei tea... tõenäoliselt ta ei kujutagi ette, talle meeldib öelda, et võtame ühe probleemi korraga. Hetkel aktuaalne problem on kohanemine uute tööülesannetega - samas kohas kus minevaasta, aga mõnevõrra teise rõhuasetusega. Ülikooli peale mõtleb ta hiljem.
Lastega on jällegi nii, et vahelduse mõttes on kõik kolm poissi erinevates kooliastmetes ja seeläbi peamiselt erinevates koolimaja paikades. Kulub neile ära. Jõugu Juhil saab olema kohe mitu uut aineõpetajat ja uus klassijuhataja. Ootan huviga, milline õpetajaisiksus talle kuidas sobib. Unistajal saab olema uus loodusõpetuse õpetaja, aga tema on paarist asendustunnist juba tuttav. Lillebror jällegi kogeb kardioloogi loal esimest korda elus kehalise kasvatuse tundi. Sellest ma pean koolis veel rääkima.
Ja kuidas see juhtus, et nad sel aastal kõik kolm kooli lähevad… Noh, kui Mees niiehknii viiel päeval nädalas enam-vähem samas linnaosas tööl on, pole kohalesaamisega muret. Ja seitsmenda klassi tasemel ma enam prantsuse keelt ära ei õpeta. Minevaasta kooliga olulisi probleeme ei olnud, sõpru leiti, miks ka mitte… kuigi Lillebror on tegelikult endiselt liiga väike, et kooli sotsiaalsete aspektidega toime tulla. Nagu teised 9-aastased enamjaolt ka, ainult et teised vanemad asjade kaotamistest, kõikvõimalikest upsidest ja laste omavahelistest suhtlemisprobleemidest nii palju ei häiru. No aga Lillebroril oleks üksi lõpmata igav koduõppel olla ja rohkem lapsi meil pole. Muide, lugesin just täna Lillebroriga hirmsasti ühte nägu Apollo kohta, et tema kui 14 lapsest noorim vihkab emaga üksi koduõppimist. Ega mulle ka ei meeldi ainult ühe lapsega kodus olla, nii et... Ja kui mingid probleemid peaksidki tekkima, saame me nad jälle naksti koju jätta.
Ah mis ma veel, haigutus… Asooh, sellel brauseril tundub olevat peal mingi idiootlik autocorrect. Juba mitu kuud olen hädas, kui te näete, et mul on "muud" ühe u-ga kirjutatud või mõni muu taoline totrus, siis on mul see taas jäänud märkamata, ei ole trükiviga. Vahel pean kohe mitu korda järjest korrigeerima, enne kui süsteem lepib, et ma ei tahagi seda üksikut sõna siin vahepeal inglise keeles kirjutada. Ei ole viitsinud linke kuhugi mujale brauserisse üle kah kolida, niikuinii on puud praegu hoolega lehes ja Internet selle tagajärjel ühtelugu katki. Meile tuleb võrk nimelt mööda õhku, aga meie antenni ja järgmise posti vahel on mets, see kasvab.
Kohe on südaöö, näete, ongi tunnikene tühja veedetud. Nüüd võib lastele musi-kalli-pai teha ja voodisse minna, siis ei ärka ma homme liiga vara. Varane linnuke saab teatavasti ussid!
No comments:
Post a Comment