Sunday, October 21, 2018

Koolivaheaeg on alanud!

Selle tulemusena on meil täna õhtul tänapäevane perekond ühe lapsega. Unistaja ja Jõugu Juht on mõlemad külas, üks ühel, teine teisel sõbral. Lillebror tarvitab õnnelikult JJ arvutit, aga küllap ta teeb pärastpoole mingeid eakohasemaid tegevusi ka.

Koolivaheaja alguseks olid kõik kolm poissi omandanud tumedad ringid silmade all. Loomu poolest tõuseksid nad kunagi kella kaheksa paiku, aga kool, nojah, algab juba kella kaheksa paiku…

Mina ja Mees olime ka üle mõistuse väsinud… oleme edasi, eriti kuna Mees ei saa koolivaheajaks ainsatki vaba või "õpetaja korraldab sel ajal oma tegevuse ise"-päeva. Ma nüüd olen natuke aega vait.



Nojah. Aga tegevustest, mis me siin teinud oleme… mis mina teinud olen, poisid ja mehed ei võtnud suurt midagi põnevat ette…

Käisin töötervishoiu arsti juures. Vaadati kõrvu ja silmi, sain uue prilliretsepti, aga eks ma ise vaatan, mis ma sellega peale hakkan. Imeti verd, kolesterool, veresuhkur ja hemoglobiin olevat korras (mida oligi tarvis tõestada). Tehti EKG, mis näitas korras südant hoolimata asjaolust, et ma paar tundi enne arstileminemist endal pulsi lakke vihastasin (täpsemalt allpool). Mõõdeti, olen jäänud sentimeetri võrra lühemaks kui teismelisena. Kaaluti. Peki-Heini on poolteist kilo alla võtnud! Niisugune tempo, poolteist kilo paari kuuga, tundub olevat mõistlik ja tervislik. Arst küsisi, ei kuidas ma seisva tööga toime tulen… ei ole seisev töö, on seisev, kõndiv, istuv, roomav (esimese klassiga) töö, vajadusel süleshoidev ja õpilaste soovi korral ka kallistav. No aga paberi peal oli kirjas, et te olete õpetaja ja teil on seisev töö…? Oeh, see oli ju pakett, mille direktor pidi ära fikseerima… Lubati seista ja istuda ka.

Edit:  Oih, lubasin ju seletada, mille peale ma vihastusin. Praegu vihastusin ka, sellel masinal (või brauseril) siin on peal mingi idiootlik autocorrect, mida me keegi ei oska ära võtta, minu poolt õigesti trükitud eestikeelsed sõnad parandab muudkui inglisekeelseteks. Urr. Nojah. Enne arstileminekut karjusin ühe poiskese peale, sest müts. Dressipükse kõiges nende ebaesteetilisuses siiski koolimajas kellegi jalast ei käsuta, aga mats võtku toas ja kirikus müts maha ja pistku minupoolest põue, kui mujale ei saa. Mõisa õues võib mütsi peas hoida, pole probleemi. Pärast arsti juurest tulemist tegin tollesama mütsimehe peale päriselt Häält ja ütlesin, et lõpetan tema mütsivalu kallal irisemise, kui olen otsustanud, et mehike on lootusetull loll. Kuni ma usun tema ajude olemsaolusse, kraaksun, et võetagu müts peast. Ühtegi erivajadust ega häda sel poisil ei ole, pole olnudki, peale ehk mõne iseloomuvea. Pealegi ei kaunista pesapallimüts kedagi, ja mütsi alt tulid välja ilusad tihedad juuksed, puhtad ja puha. Järgnevatel päevadel nägin neid juukseid täitsa ilma mütsi ja õiendamiseta.

Peki-Heini kaotas kaalust arvatavasti veelgi, kuna nädala teises pooles jõudis minuni koolis ohvreid niitnud kõhuviirus. Õnneks mitte selle väga intensiivses, aga vaieldamatult ebamugavas vormis.

Õunaõuepäevadel tekkis meil kontakt ühe heategevuspoe esindajaga, kes ütles, et neil jääb pidevalt hirmus palju tekstiili üle, kas ma kaltsuvaibaks tahan. Võib, arvasin mina. Nüüd ta siis tõi… pool bussitäit. Õnneks on meil suur garaaž ja õnneks oli reedel ja laupäeval veel ilus ilm, sain garaaži ees sorteerida. Paraku oli sorteerimist palju, me peame seda ülejääva tekstiili mõistet natuke täpsustama… lapsed mängisid toolipatjadest lõkke ümber mänguloomade autodafeed või midagi sellist (katkised ja räbaldunud loomad olid, ausalt), ja mina ohkisin, mis imeasja tõttu antakse heategevuspooodi muidu täitsa korras, aga poriplekilised lastejoped?

Reede öösel vastu laupäeva magasin üle mitme nädala esimest korda rohkem kui viis tundi, viimase aja voodikaaslased unehäired käisid küll kimbutamas, aga mul oli aega varahommikul liiga vara ärgates edasi magada. See oli tore.

Lugesin Triinu Merese raamatuid "Kuningate tagasitulek" ja "Lihtsad valikud". Sellepärast, et ma tahtsin teada, kuidas ta kirjutab. Kirjutab muidugi hästi, ehkki "Kuningate tagasitulek" kahjuks ei olnud minu tüüpi raamat. Aga "Lihtsate valikute" maailmast võiks lausa mingi suurema saaga saada, mul tekkis kohe mitmeid küsimusi, mis planeedid ja süsteemid ja valitsemised ja kuidas need suhted seal toimivad ja. Loeks küll huviga, kui sellel teemal veel midagi tuleks, päris hästi meeldis. Vaatasin arvustusi, keegi oli kasutanud sõna "vidinaulme" - et see raamat ei ole vidinaulme. Pole vajagi, keda see huvitab, missuguse jõuallikaga mingi liiklusvahend kuskil planeedil sõidab? Psühholoogiliseks põnevikuks nimetati ka, sellega ma olen nõus ja psühholoogilisi põnevikke paluks veel. Inimeste mõtlemine ebaharilikes olukordades, see on see põnev asi, kulissid… võivad olla, kui paberi peal ruumi jääb. Või umbes nii.

No comments:

Post a Comment